Prantsuse vastupanuliikumine

Prantsuse vastupanuliikumine (prantsuse keeles résistance intérieure française), ka lihtsalt Résistance, oli vastupanuliikumine okupeeritud Prantsusmaal (1940–1944). See hõlmas kõiki ühendusi ja rühmitusi, mis võitlesid teises maailmasõjas okupantide ja nende kollaboratsionistide vastu Prantsusmaa territooriumil vaherahu kehtestamisest 22. juunil 1940 kuni Prantsusmaa vabastamiseni 1944. aasta sügisel.

Philippe Auboyneau ettepanekul valis juulis 1940 kindral de Gaulle Lorraine'i risti Prantsuse vastupanuliikumise sümboliks

27. mail 1943 loodi vastupanurühmituste koordineerimisega tegelev Vastupanuliikumise Rahvuslik Komitee, mille eesotsas oli Jean Moulin (kuni hukkumiseni juulis 1943) ja seejärel Georges Bidault (hilisem peaminister).

Tähtsamaid vastupanuühendusi

• Vastupanu Rahvusrinne (Prantsusmaa Kommunistliku Partei loodud)
• Ceux de la Libération
• Ceux de la Résistance
• Libération-Nord
• Libération-Sud
• Organisation civile et militaire
• Combat
• Franc-Tireur

Tuntud Prantsuse vastupanuvõitlejaid

• Louis Armand
• Edmond Debeaumarché
• Geneviève de Gaulle-Anthonioz
• Henri Rol-Tanguy
• Jean-Pierre Vernant
• Boris Vilde

Brigaadikindralid

Kuulsamaid Prantsuse vastupanuvõitlejaid Jean Moulin (hukkus juulis 1943), kes sai postuumselt brigaadikindrali ja pärast sõda veel diviisikindrali auastme

1944. aastal anti brigaadikindrali sõjaväeline auaste viiele vastupanuvõitlejale:

• Pierre de Bénouville
• Jacques Chaban-Delmas
• Maurice Chevance
• Alfred Malleret-Joinville
• Jean Moulin (postuumselt)

Prantsuse teenetemärgid vastupanuvõitlejatele

• Médaille de la Résistance

Vaata ka

• Vaba Prantsusmaa
• Prantsuse Rahvuslik Komitee

Välislingid

 Prantsuse vastupanuliikumine – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis