Portsjonkarjatamine
Portsjonkarjatamine on mäletsejate karjatamise meetod, kus karjamaa jagatakse väiksemateks aladeks või sektsioonideks. Kariloomadele antakse juurdepääs ühele alale korraga kindlatel perioodidel, pärast seda viiakse nad üle järgmisele alale. Karjatamine on jagatud karjatamisperioodiks ja puhkeperioodiks. Karjatamisperioodil toimub tallamine ja sööda tarbimine, puhkeperioodil taimestik taastub.[1]
Keskkonnamõjude kirjeldus
muudaPortjonkarjatamine avaldab keskkonnale mitmekesist mõju.
Portsjonkarjatamisel peab arvestama rohu kasvu kiirusega ning kasvu dünaamikaga. Tegu on väga paindliku karjatamissüsteemiga. Loomade seisukohalt on portsjonkarjatamine pigem positiivne, see kindlustab kõige efektiivsema rohu kasutamise ning aitab tõsta loomsete saaduste toodangut. [2]
Portsjonkarjatamisel on loomad koondunud väiksema ala peale, mis tagab sõnniku ühtlasema jaotumise. See aitab kaasa mullaviljakusele ja sälitamisele, sest loomade sõnnikus on palju väärtuslikke toitaineid. [3] Puhkeperioodil saavad taimed koguda juurtesse vajaliku hulga toitainete tagavara, mis tagab taimede püsivuse. [4] Karjamaale oleks hea, kui karjatamisperiood jääks võimalikult lühikeseks, et karjamaa saaks hakata ennast kiiremini taastama ning loomad peaks paiknema tihedalt koos, et tagada positiivsem efekt rohumaale. [5]
Seega võib portsjonkarjatamise süsteem aidata põllumeestel kasutada oma karjamaad efektiivsemalt, samal ajal võimaldades ka loomadele ning taimedele paremat keskkonda.
Mõju keskkonnale
muudaPortsjonkarjatamisel on positiivseid ja negatiivseid mõjusid nii taimedele, loomadele, põllumeestele kui ka mullastikule.
Portsjonkarjatamise positiivsed omadused:
- Väiksem kulu masinate, kütuse, rajatiste, sööda ja sõnniku käitlemise peale
- Parendab karjamaa taimset kooslust
- Efektiivsem karjamaa kasutamine
- Aitab tõsta loomsete saaduste toodangut
- Loomad saavad rohkem vajalikke toitaineid [3]
Portsjonkarjatamisel on siiski ka takistavaid asjaolusid. Taimede liigilise mitmekesisuse tagamiseks tuleks eelistada niitmist või üleniitmist peale karjatamist. Samuti võivad tihedalt paiknevad karjaaiad ohustada linnustikku (röövlindude varitsuspostid, liikumistakistused). [4]
Karjatamisperioodil on mõju taimedele pigem negatiivne:
- Fotosüntees peatub
- Juurestik kahaneb
- Otsene energiavoog pinnasesse väheneb
Kasutamine Eestis
muudaEestis ei karjatata loomi aastaringi. Reeglina pääsevad loomad karjamaale mai I dekaadis kui rohi on kasvanud vähemalt 10 cm kõrguseks. Karjatamine toimub poollooduslikel kooslustel söödaks väärtusliku heina olemasolul kuni septembri lõpuni, mõnedes kooslustes lumeni. Korralikult väetatud ning hooldatud taimiku korral on võimalik suve jooksul teha keskmiselt viis karjatamisringi.[6] Valel ajal ja vale koormusega karjatamine võib taimede varuainete kogumise ja kulutamise tsükli nihutada viimase karjatamisringi suunas sedavõrd, et järgneva talvitumise käigus taimik hävib. Eriti tundlikud ollakse augusti teise poole ja septembri esimese poole karjatamise suhtes ning seda eriti liikide ja sortide puhul, mis pole Eesti päritolu. [7]
Viited
muuda- ↑ Longland, Annette C. (2013), "Pastures and pasture management", Equine Applied and Clinical Nutrition, Elsevier, lk 332–350, DOI:10.1016/b978-0-7020-3422-0.00018-3, vaadatud 16. aprillil 2024
- ↑ Lillak, Rein. "Rotatsioonkarjatamine Eestis" (PDF). Lk 2. Vaadatud 15.04.2024.
- ↑ 3,0 3,1 Smith, Ray; Lacefield, Garry; Burris, Roy; Ditsch, David; Coleman, Bob; Lehmkuhler, Jeff; Henning, Jimmy (1914). "Rotational Grazing" (PDF). Lk 2, 5. Vaadatud 16.04.2024.
- ↑ 4,0 4,1 Tali, Kadri; Heinsoo, Katrin. "Eesti kliimatingimustesse sobiliku adaptive multi-paddock grazing (e-AMPG) karjatamissüsteemi välja töötamine" (PDF). Lk 16. Vaadatud 16.04.2024.
- ↑ Gernert, Stefan (19.05.2021). "Jätkusuutlik portsjonkarjatamine. Praktilised soovitused ja näited" (PDF). Lk 9-10. Vaadatud 15.04.2024.
- ↑ Oll, Ülo (1970). "Piimalehmade karjatamine lämmastikuga rikkalikult väetatud karjamaal". Sotsialistlik Põllumajandus. 13: 600-602.
- ↑ Raave, Lembit (1984). "Millal lõpetada sügisel karjatamine". Rohumaaviljelus. 14: 19-23.