Piz Palü
See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (August 2021) |
Piz Palü on mägi Alpide Bernina mäestikus, mis paikneb Šveitsi ja Itaalia vahel. See on suur liustikega kaetud massiiv kolme peamise tipuga läänest itta kulgeval seljandikul. Peamine (ja keskne) tipp on 3900 m kõrge ja asub Šveitsi Graubündeni kantonis, kuigi piir Itaalia Lombardia piirkonnaga kulgeb sellest u. 100 m läänes peaaegu samal kõrgusel (3898 m). Läänetipp (3823 m; riikidevahelisel piiril) on nimega Piz Spinas ja on ainus, mis pole jääga kaetud. Idatipp (3882 m; Šveitsis) on nimega Piz Palü Orientale. Nimi Palü tuleb ladinakeelsest sõnast palus, mis tähendab sood, ja öeldavasti sai mägi nime Alpe Palü järgi, mis on kõrge alpikarjamaa u. 4 km sellest idas.
| Piz Palü | |
|---|---|
 Piz Palü põhjakülg vaadatuna Diavolezzalt | |
| Kõrgus | 3900 |
| Asukoht | Graubündeni kanton, Šveits - Lombardia, Itaalia |
| Ahelik, mäestik | Bernina mäestik |
| Suhteline kõrgus | 227 |
| Koordinaadid | 46° 22′ 42″ N, 9° 57′ 38″ E |
  | |
Ronimisajalugu muuda
Juba 12. augustil 1835 ronisid idatippu Oswald Heer ning Peter ja M. Flury koos giidide Johann Madutzi ja Gian Marchet Colaniga ('Bernina mägikitsekuningas'), kellele jäi mulje, et see on mäe kõrgeim tipp. See on endiselt tavaline marsruut Šveitsist, sealt pääseb kerget rada pidi kesktipule. Teise tõusu idatippu tegid 24. juulil 1864 Edward N. Buxton, W.F. Digby, William Edward Hall, J. Johnston ja Montagu Woodmass koos Pontresina giidide Peter Jenny, Alexander Flury ja J. B. Waltheriga. See rühm ei teadnud peaaegu 30 aastat varem toimunud mäkketõusust ja uskus ka jõudmist kõrgeimasse tippu (neil ei olnud tipust ettekujutust). Itaalia (lõuna) poolelt lähenedes ronisid Douglas Freshfield, J. D. Walker ja R. M. Beachcroft koos giid François Devouassoudiga neli nädalat hiljem (17. augustil 1864) kesk- ja idatippude vahelisele kurule, kuid valisid taas idatippu ronimise.
Pole kindel, millal jõuti esimest korda kesksesse ja kõrgeimasse tippu (mida mõnikord eristatakse nimega Muot da Palü). Robin Collomb usub, et sellega sai hakkama 1866. aastal Kenelm Edward Digby koos eelnevalt mainitud giidi Peter Jenny ja portjeega. Kindlasti tõusid sinna 28. juunil 1868 Adolphus Warburton Moore, Horace Walker ja Jakob Anderegg. Vaid neli nädalat hiljem 22. juulil 1868 tegid tõusu kõigile kolmele tipule Albert Wachler, Wallner ja George koos giidide Hans ja Christian Grassiga.
Mägi on saavutanud mõningase silmapaistvuse tänu filmile "Die weiße Hölle vom Piz Palü" (1929), kaasrežissöörideks mägifilmide pioneer Arnold Fanck ja Georg Wilhelm Pabst ning peaosas noor Leni Riefenstahl.
Panoraam muuda
