Pildiskandaal oli 2001. aastal toimunud poliitiline skandaal Eestis. See sai alguse, kui Keskerakonna ajaleht Kesknädal teatas, et 1999. aastal oli Mart Laar koos mõne poliitilise ametnikuga tulistanud opositsiooniliidri Edgar Savisaare pildi pihta, Laar aga eitas algselt juhtumit.[1] Vaatamata ajakirjanduse üleskutsetele tagasiastumiseks jätkas Laari valitsus ametis kuni 2002. aasta alguse valitsuskriisini.

Mart Laar, Isamaaliidu üks juhtfiguure, peaminister 1999–2002.
Edgar Savisaar, Keskerakonna juht ja 1999. aastal opositsiooniliider.

1999. aasta sündmused muuda

Savisaare pildi tulistamine toimus pumppüssiga Meegomäel Kaitseväe Lahingukoolis 13. mail 1999. aastal toimunud maakonnavisiidi ajal Võrumaal. Edgar Savisaare pildi pihta tulistasid peaminister Mart Laar, Võru maavanem Robert Lepikson, peaministri sisenõunik Jaan Tross ning presidendi julgeolekunõunik Eerik-Niiles Kross[2][3] Robert Lepiksoni väitel õhutas Mart Laar teisi postkaardi suuruse pildi pihta laskma lausega: "Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber."[4] Kohal viibisid ka riigikogu liige Jüri Kaver ja Isamaaliidu kohaliku organisatsiooni juht Meelis Munski[5].

Skandaali kulg muuda

Juhtumi avalikustas kaks aastat hiljem, 7. veebruaril 2001 Keskerakonna ajaleht Kesknädal. Samal päeval eitasid sündmust valitsuse pressiesindaja Kaarel Tarand ning sündmuse ajal Laari kaaskonnas olnud Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige Jüri Kaver. President Lennart Meri andis 8. veebruaril 2001 Kaitseväe juhatajale Tarmo Kõutsile korralduse uurida, kas peaminister Mart Laar tulistas armee teenistusrelvast Savisaare pilti.[6] 9. veebruaril tegi kaitseväe juhataja uurimise ülesandeks kaitseväe peainspektorile major Einar Laignale[3]. Endise riigiprokuröri Indrek Meelaku hinnangul toimus skandaali uurimine ent ühekülgselt, muu hulgas ei võtnud Laigna seletust Mart Laarilt, Eerik-Niiles Krossilt, Jaan Trossilt ja Robert Lepiksonilt[7].

Laar väitis, et tema pildi tulistamist ei mäleta, aga ka ei välista.[8][3] 9. veebruaril võttis Laar toimunu omaks ja palus vabandust "kõigi ees, keda see juhtum ja selle käsitlemine on isiklikult puudutanud"[3].

Hinnangud ja tagajärjed muuda

Keskerakonna hinnangul võis peaministri ja ametnike tegu kriminaalkoodeksi järgi kvalifitseerida kui sisult eriti küünilist kuritahtlikku huligaansust, mille eest määratava karistuse ülempiiriks oli viis aastat vabadusekaotust.[9] Ka Keskerakonna liige Koit Pikaro oli seisukohal, et kõiki Nursipalu skandaalis osalenuid saab kriminaalvastutusele võtta[10].

Ajaleht Äripäev leidis, et Laari valitsus peaks tagasi astuma[11][1]. Samal seisukohal olid endine peaminister, Koonderakonna poliitik Mart Siimann[3] ja riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar[12]. Valitsus jätkas siiski kuni 2002. aasta alguse valitsuskriisini.

1999. aasta sündmuste avalikustamise järel süüdistati info lekitamises Robert Lepiksoni. Isamaaliitu kuuluva Tallinna linnapea Jüri Mõisa sõnul šantažeeris Lepikson peaministrit, kuna ei saanud enda kätte Paldiski Lõunasadama maid.[3]

13. veebruaril 2001 saatis Keskerakond välisriikide saatkondadele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele Eestis pressiteate nn pildiskandaali kohta, milles kritiseeris teravalt Eesti ajakirjandust ning kaitseväge.[13] Tüli kodust välja viimine Keskerakonna poolt tugevdas toetust Laarile ja tagasiastumise nõudmised lakkasid.

Pildiskandaaliga on seostatud ka hilisemaid sündmusi. 2001. aasta veebruaris väitis opositsioonipoliitik Villu Reiljan, et 2000. aasta suvel olevat peaminister Mart Laar Keila-Joa riigisuvila juures lasknud märki nii Rahvaliidu auesimehe Arnold Rüütli kui ka Keskerakonna liidri Edgar Savisaare pildi pihta.[14]

Viited muuda