Pilaitė mõis

Pilaitė mõis (leedu Pilaitės dvaras) on endine mõis Leedus Vilniuses Pilaitė vallas Pilaitė linnaosas. Mõisakompleks asub aadressil Piliakalnio g. 6, Pilaitė linnamäe jalamil.

Mõisakompleks

Mõis rajati XVI sajandil, mil sealsed Astikaste rajatud linnuse ümbruskonnas asuvad maad läänistati Viršilastele. Esimesed teated mõisa kohta pärinevad aastast 1525. Hiljem kuulus see Glebavičiustele ja Gorskitele, XVII sajandi keskpaiku omandasid selle aga jesuiidid. 1775. aastal omandas mõisa Seimi hariduskomisjon. Hiljem läks see parun T. Kukevičiuse valdusse, kes rajas pargi.

1827. aastal ostis mõisa Vilniuse ülikool. Põllumajanduskateedri juhi Mykolas Očapovskise eestvedamisel rajati sinna majand, millest kujunes Leedu alade esimene põllumajanduskool. Sealset kooli juhatas professor Mykolas Fričinskis. Tol perioodil elas mõisas kirjanik Olimpija Radvilaitė-Mostovska, kes kirjutas seal raamatu kohalikest legendidest. 1832. aastal ülikool suleti ja mõis läks Mykolas Fričinskise valdusse. Sisuliselt oli omandus siiski nimeline, sest sealsed töölised polnud pärisorjad, vaid maksid obrokit. 1846. aastal rajas Mykolas sinna lõuendite pleegitamise vabriku, mis aga 1852. aastal maha põles.

Mykolase poeg müüs millalgi mõisa Polozovitele, 1881. aastal ostsid selle aga vennad Boltho von Hohenbachid. Nende omandisse jäi mõis aastani 1913, mil selle omandasid Pimenovid. 1921. aastal müüsid Pimenovid suurema osa mõisa maadest maha, neile jäi 107 hektari suurune valdus (varem kuulus mõisale ligi 2000 hektarit maad, sealhulgas 600 hektarit metsa). 1940. aastal võõrandati mõisakompleks. Nõukogude perioodil asusid seal Buivydiškėse sovhoostehnikumi abihooned. 1990. aastal mõisakompleksi hooned erastati.

Mõisakompleksist on säilinud häärber, kaks kontorihoonet, elumaja, kaks jääkeldrit, park, laut, vesiveski ja saun. Kompleksi alale jääb Pilaitė linnamägi. Mõisasüdame territooriumilt võib leida veel vana häärberi, teise lauda, pruulikoja, laohoone ja aiapiirde jäänuseid.

Historitsistlik häärber on nelinurkse põhiplaaniga hoone. Osalt on see ühe-, osalt kahekorruseline, lisaks on majal veel keldrikorrus. Idaosa on kahekorruseline, lääneosa ühekorruseline. Kõrgemat osa ehivad frontoonid, põhjaküljel on nelinurkne atika. Teise korruse lõunaküljel on metallist piirdega rõdu.

Esimene kontorihoone asub aadressil Piliakalnio g. 8. Tegemist on ühekorruselise hoonega, mille välisseinad kaeti nõukogude perioodil silikaattellistega. Põhjapoolsel küljel asub madalam eeshoone, idas ja läänes asuvad puidust verandad. Teine kontorihoone asub aadressil Piliakalnio g. 12. See on ühekorruseline poolkeldri ja mansardkorrusega ehitis. Maakivist hoonet liigendab profileeritud karniis. Frontoonidel on rombikujulised aknad. Lõunaküljel on sissepääs, mis asub katusega varjestatud puitpiirdega terrassil, põhja- ja lõunaküljel on veel uksed, mis viivad poolkeldrisse.

Vesiveski aadress on Piliakalnio g. 10. Tegemist on kahekorruselise sokli- ja ärklikorrusega puithoonega. Alumine osa on laotud maakivist, seda toestavad tugipiilarid. Nelinurkse põhiplaaniga ehitisest eraldub seal turbiinikamber. Üleval on puidust varjualune vintsi tarbeks.

Mõisakompleksi kuuluv aiamaja asub aadressil Piliakalnio g. 14. See on nelinurkse põhiplaaniga ühekorruseline hoone, mille kohal asub mansardkorrus. Hoonet katab poolkelpkatus. Lääneosa all asub kõrgema sokliga osas keldrikorrus, seal asub ka allikas, mille äravooluks on rajatud betoonist renn.

Saun asub aadressil Piliakalnio g. 16. Tegemist on ühekorruselise silikaattellistest hoonega, mille kohal on katusealune. Hoone edelaküljel on eeskoda.

Park koosneb suuremast puuderühmast ja väiksematest gruppidest. Selle moodustavad kohalikud liigid: kuused, männid, vahtrad, saared, pajud, haavad, viirpuud. Parki liigendavad Sudervė ojale rajatud paisjärv ja kanalid.

• 
  Häärber
• 
  Teine kontorihoone