Piimakarjakasvatus
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2023) |
Piimakarjakasvatus on loomakasvatuse haru, kus aretatakse ja peetakse piimaveiseid piima saamise eesmärgil.[1]
Ajalugu
muudaTarvas ehk ürgveis on tänapäeva veise eelkäija.[2] Tarva leviala oli Kaukaasia, Põhja-Aafrika, Väike-Kaukaasia ja peaaegu kogu Euroopa. Eeldatavasti kodustati tarvas vahemikus 8000–6000 e.m.a.[2] 1627. aastal suri viimane tarvas Poola territooriumil.[2] Välimuselt oli tarvas lihaseline, pikkade jalgade, sirge selja, võimsa kaela ja teravate sarvedega.[2]
.png)
Konstitutsioon ja välimik
muudaKonstitutsioon
muudaP. Kulešovi klassifikatsiooni järgi kuulub piimalehm kehaehituselt piimaveiste tüübi hulka. Tal on õhuke nahk, kerge luustik ja nõrgalt arenenud lihastik.[3] Tänu hästi arenenud hingamis- ja seedeelunditele on tal intensiivne ainevahetus, mistõttu nimetatakse teda ka hingamistüüpi veiseks.[4]
Välimik
muudaSündides kaalub terve vasikas 40–50 kg, suguküpseks saades (15 kuu vanuselt) 400 kg, täiskasvanud piimalehm kaalub 680–770 kg.[4]
Ideaalsel piimalehmal on tugevad jalad ja terve udar, olulist rolli mängivad ka udarakinnitus ning nisade kuju ja asetus.[3]
Piimaveisetõud ja aretus
muuda2020. aastal oli Eestis 81 025 piimaveist, kellest 85,4% oli eesti holsteini tõugu, 13,5% eesti punast tõugu ja 0,8% eesti maatõugu.[5]
Piimaveised
muudaTänapäeva piimaveisetõuge aretatakse eesmärgiga toota võimalikult stabiilselt kvaliteetset piima, aga rõhku pannakse ka valgutoodangu parandamisele.[3] Selleks, et lehm saaks piima toota, peab ta aastas vähemalt korra tiinestuma.[6] Kõige populaarsemad piimaveisetõud Eestis on eesti holstein ja eesti punane, maailmas džörsi ja äärširi.[5][7]
Piima-lihaveised
muudaPiima-lihaveise tõugudel on oluline osa piima ja veiseliha tootmisel.[8] Piima-lihaveiste puhul on suur tähtsus nii nende liha omadustel kui ka piima kvaliteedil.[9] Maailmas on kõige laiemalt kasutatavad piima-lihaveiste tõud dexter, simmental ja šorthorn.[9]
Saadused
muuda2020. aastal oli Eestis piimaveiste kogutoodang 841 459 tonni.[5]
Kui piimaveist pole enam majanduslikult otstarbekas pidada, siis viiakse loom tapamajja ning temast saadakse liha. Noori pulle kasvatatakse tihti 16–18 nädala vanuseni, et neist saada vasikaliha.[10]
Piimaveiste kasvatamise kõrvalsaadusena saab lisaks piimale ja lihale veel nahka, rasva ja želatiini.[10]
Piimast valmistatakse piimatooteid, nagu näiteks või, juust, jogurt.[10]
Viited
muuda- ↑ Byron H. Webb (11.08.2021). "Dairying". britannica.com. Vaadatud 2.12.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Toimetanud: Poots, Linda (1987). Loomade elu 7.köide. Imetajad. Tallinn: Valgus. Lk 404-405.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "EPK tõuaretusprogramm" (PDF). Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Juuni 2021. Vaadatud 2.12.2021.
- ↑ 4,0 4,1 "Breeds of Livestock - Holstein Cattle". Holstein Association. 23.02.2000. Vaadatud 2.12.2021.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (2021). Eesti jõudluskontrolli aastaraamat 2020. Ecoprint. Lk 11, 21.
- ↑ "About dairy cows". Compassion in world farming. Vaadatud 2.12.2021.
- ↑ Creel, Kaci McClatchy (1.08.2021). "Name that cow: the 6 great dairy breeds". Dairy Discovery Zone. Vaadatud 2.12.2021.
- ↑ John W. Fuquay (2011). Encyclopedia of Dairy Sciences (second edition).
- ↑ 9,0 9,1 Wyss, Lucia (17.12.2020). "Cattle Breeds: The Best for Milk and Meat". Vaadatud 2.12.2021.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 "Cattle and Beef". Vaadatud 2.12.2021.