Peter Mitchell
Peter D. Mitchell (29. september 1920 Mitcham – 10. aprill 1992 Bodmin) oli briti biokeemik, kes pälvis 1978. aastal ATP sünteesi mehhanismide kirjeldamise eest kemiosmoosi hüpoteesiga Nobeli keemiaauhinna.[1]
| Peter Mitchell | |
|---|---|
| Sünniaeg | 29. september 1920 |
| Surmaaeg | 10. aprill 1992 (71-aastaselt) |
| Autogramm | |
 | |
Kemiosmoosi hüpoteesRedigeeri
1960ndail oli teada, et ATP on energiakandjaks elus looduses. Mehhanismid, mille kaudu ATP-d mitokondris sünteesitakse, jäid aga selgusetuks. ATP peamiseks allikaks peeti ekslikult substraadi tasemel fosforüülimist, mitte oksüdatiivset fosforüülimist, mida siis veel ei tuntud.
Mitchell taipas, et ioonide liikumisest läbi membraani põhjustatud elektrokeemiline membraanipotentsiaal võib tagada vajamineva energia ATP sünteesiks. Mitchell väitis oma töös, et ATP süntees on seotud elektrokeemilise gradiendiga, mis tekib mitokondri sisemise membraani eri pooltel. Tema väide sai kinnitust, kui mitokondri sisemembraanis avastati ensüüm ATP süntaas.[1]