Vikipeedia

Peloponnesose sõda

"Ateena sõda" suunab siia. Aastal 460 eKr puhkenud sõja kohta vaata artiklit Esimene Peloponnesose sõda.
Thukydidese raamatu kohta vaata artiklit Peloponnesose sõja ajalugu.

Peloponnesose sõda oli aastatel 431–404 eKr Vana-Kreekas toimunud sõda, kus ülemvõimu pärast Kreekas võitlesid Ateena ja Sparta. Sõda oli võrdne, kuni Sparta poolel sekkus Pärsia. Pärsia toetusel üles ehitatud Sparta laevastik purustas Lysandrose juhtimisel lõpuks Ateena ning sellega algas Kreekas Sparta hegemoonia.

Peloponnesose sõda
Sõja pooled aastal 431 eKr:
     Ateena ja liitlased
     Sparta ja liitlased
Toimumisaeg 431 – 25. aprill 404 eKr
(27 aastat)
Toimumiskoht Mandri-Kreeka, Anatoolia ja Sitsiilia
Tulemus

Peloponnesose liit võit

Territoriaalsed
muudatused		 Ateena Mereliit saadeti laiali
Spartast sai Kreeka hegemoon
Osalised
Ateena Mereliit
(Ateena juhtimisel)		 Peloponnesose liit
(Sparta juhtimisel)
Väejuhid või liidrid
Perikles (suri 429 eKr)
Kleon †
Nikias Hukati
Alkibiades Hukati
Demosthenes Hukati		 Archidamos II
Brasidas †
Lysandros
Alkibiades Hukati
Kaotused
Vähemalt 18 070 sõdurit[1] Teadmata

Ajaloolased jagavad Peloponnesose sõja kolmeks faasiks. Esimest faasi (431–421 eKr) ehk kümneaastast sõda või Archidamose sõda iseloomustasid Sparta kuninga Archidamos II ja tema liitlastest koosneva Peloponnesose liit hopliitidest koosneva armee sissetungid Atikasse. Ateena pikad müürid pidasid kaitsel hästi vastu ning Ateena Delose liidul õnnestus Peloponnesose rannikuid vastu rünnata ning Spartas sisepingeid ja mässusid tekitada. Aastal 421 eKr sõlmisid pooled hapra Nikiase rahu, mis kestis aastani 413 eKr. Kokkupõrked toimusid ka rahuperioodil, näiteks Mantinea lahing aastal 418 eKr, kus Sparta alistas oma endistest liitlastest Elisest ja Mantineiast ning Argosest ja Ateenast koosnenud ad hoc koalitsiooni. Rahu ajal toimus ka Sitsiilia ekspeditsioon, aastatel 415–413 eKr, kus Ateena kaotas peaaegu kogu oma laevastiku, kui proovis vallutada Sparta liitlast Sürakuusat.

Katastroofiline Sitsiilia ekspeditsioon algatas sõja kolmanda etapi ehk Decelea või Joonia sõja (413–404 eKr), kui Sparta poolel sekkus sõtta Pärsia, kes tahtis taastada ülemvõimu Kreeka-Pärsia sõdade lõpus Delose Liiduga liitunud Anatoolia linnriikide üle. Pärsia ressurssidega pandi kokku suur laevastik, mis oli Lysandrose juhtimisel Egeuse merel järjestikustes lahingutes edukas (nt Aegospotami lahingus aastal 405 eKr). Ateena kapituleerus aasta hiljem ning Sparta pani Delose riikidesse võimule endale ustavad oligarhid, Ateenas võimule tulnud režiimi tuntakse kolmekümne türannina. Kümme aastat pärast Peloponnesose sõja lõppu puhkes Korintose sõda (394–386 eKr), kus Ateenal õnnestus iseseisvus taastada.

Peloponnesose sõda muutis Kreeka maailma. Rahvusvahelisel tasandil sai enne sõda võimsaimast riigist Ateenast Sparta võimualune ning Spartast sai Kreeka hegemoon. Sõda andis tugeva löögi Kreeka majandusele, Peloponnesose rahvas jäi vaeseks, Ateena majandus kukkus kokku ning ei kasvanudki enam sõjaeelsele tasemele.[2][3] Sõda demokraatliku Ateena ja oligarhliku Sparta vahel pani alguse tihedamate sõdade perioodile Vana-Kreekas. Vana-Kreeka sõjandus, mis oli algselt väga piiritletud ja kindlalt vormistatud konfliktivorm, muutus aga linnriikide vaheliseks võitluseks, millega kaasnesid ulatuslikud julmused. Peloponnesose sõda, mis purustas religioosseid ja kultuurilisi tabusid, laastas tohutuid piirkondi ja hävitas terveid linnu, märkis viiendale sajandi eKr ja Kreeka kuldajastu dramaatilist lõppu.[4]

Viited muuda

  1. ↑ Barry Strauss: Athens after the Peloponnesian War. Class, Faction and Policy 403–386 B.C., New York 2014, p. 80.
  2. ↑ Kagan, The Peloponnesian War, 488.
  3. ↑ Fine, The Ancient Greeks, 528–33.
  4. ↑ Kagan, The Peloponnesian War, Introduction xxiii–xxiv.

Kirjandus muuda

Vanaaegne muuda

Tänapäevane muuda

  • Bagnall, Nigel. The Peloponnesian War: Athens, Sparta, And The Struggle For Greece. New York: Thomas Dunne Books, 2006 (hardcover, ISBN 0-312-34215-2).
  • Cawkwell, George. Thucydides and the Peloponnesian War. London: Routledge, 1997 (hardcover, ISBN 0-415-16430-3; paperback, ISBN 0-415-16552-0).
  • Hanson, Victor Davis. A War Like No Other: How the Athenians and Spartans Fought the Peloponnesian War. New York: Random House, 2005 (hardcover, ISBN 1-4000-6095-8); New York: Random House, 2006 (paperback, ISBN 0-8129-6970-7).
  • Heftner, Herbert. Der oligarchische Umsturz des Jahres 411 v. Chr. und die Herrschaft der Vierhundert in Athen: Quellenkritische und historische Untersuchungen. Frankfurt am Main: Peter Lang, 2001 (ISBN 3-631-37970-6).
  • Hutchinson, Godfrey. Attrition: Aspects of Command in the Peloponnesian War. Stroud, Gloucestershire, UK: Tempus Publishing, 2006 (hardcover, ISBN 1-86227-323-5).
  • Kagan, Donald:
  • Kallet, Lisa. Money and the Corrosion of Power in Thucydides: The Sicilian Expedition and its Aftermath. Berkeley: University of California Press, 2001 (hardcover, ISBN 0-520-22984-3).
  • Kirshner, Jonathan. 2018. "Handle Him with Care: The Importance of Getting Thucydides Right." Security Studies.
  • Krentz, Peter. The Thirty at Athens. Ithaca, NY: Cornell University Press, 1982 (hardcover, ISBN 0-8014-1450-4).
  • Morley, Neville (13. september 2021). "Thucydides Legacy in Grand Strategy". Balzacq, Thierry; Krebs, Ronald R. (toim-d). The Oxford Handbook of Grand Strategy (inglise). Oxford University Press. Lk 41–56. ISBN 978-0-19-257662-0.
  • G. E. M. de Ste. Croix, The Origins of the Peloponnesian War, London, Duckworth, 1972. ISBN 0-7156-0640-9
  • The Landmark Thucydides: A Comprehensive Guide to the Peloponnesian War, edited by Robert B. Strassler. New York: The Free Press, 1996 (hardcover, ISBN 0-684-82815-4); 1998 (paperback, ISBN 0-684-82790-5).
  • Roberts, Jennifer T. The Plague of War: Athens, Sparta, and the Struggle for Ancient Greece. Oxford: Oxford University Press, 2017 (hardcover, ISBN 978-0-19-999664-3

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Peloponnesose_sõda&oldid=6288364"