Peamine koesobivuskompleks

Peamiseks koesobivuskompleksiks[1] ehk MHC-geenideks[2] ehk koesobivusantigeenideks ehk suuremaks koesobivuskompleksiks (lühend MHC, inglise major histocompatibility complex) nimetatakse paljude selgroogsete lümfoid(-immuunsüsteemi) geenikompleksi, mis paikneb ühes kromosoomis.

Peamise koesobivuskompleksi geenide ülesandeks on lümfoid-(immuun-) süsteemi rakkude vahelise kommunikatsiooni hõlbustamine, raku pinnal olevate koesobivusantigeenide olemasolu kontrollimine ja äratundmine (organismiomaste rakkude eristamine võõrastest rakkudest) ja immuunvastuse esilekutsumine ning tõenäoliselt osalemine sugulises valikus.

Nii näiteks tunnevad T-rakkude pinnal paiknevad T-rakkude retseptorid ehk TCR-molekulid ära kehavõõraste antigeenide olemasolu viirusega nakatatud raku välispinnal koos raku enda peamise koesobivuskompleksi (inimestel HLA) antigeenidega.[3]

KlassifikatsioonRedigeeri

MHC-geenid esitlevad MHC-taskus peptiide ja kodeerivad kolme klassi koesobivusantigeene ehk MHC valke (glükoproteiinid):

  1. MHC klass I valke
  2. MHC klass II valke
  3. MHC klass III valke.

MHC klass I valgudRedigeeri

  Pikemalt artiklis MHC klass I valgud

Klass I MHC valgud transporditakse raku seest ja need on avaldunud enamikul keharakkude membraanidel. Igal rakul võib avalduda ligi 100 000 klassi I MHC-molekuli. Klass I MHC valgud eksponeerivad raku pinnal rakuvalkude käibes tekkinud peptiidfragmente ja seonduvad harilikult tsütotoksiliste T-rakkudega ning lasevad ATC-rakul neile käsilolevat antigeeni esitleda.

InimestelRedigeeri

  Pikemalt artiklis HLA geenikompleks

Inimeste peamine koesobivuskompleks kannab nimetust HLA geenikompleks (ka HLA-antigeenid), kuna nad avastati leukotsüütide pinnal. HLA-lookuses paiknevad geenid on väga polümorfsed.

Inimestel on HLA-geenikompleks (ka: geenikogum) (MHC) kodeeritud 6. kromosoomis (hiirtel H-2 geenid 17. kromosoomis). HL-antigeenid paiknevad kõikide tuumaga rakkude pinnal ja neid kasutatakse koesiirdamise proovide uurimisel, garanteerimaks transplantatsioonis doonori ja haige sobivuse.[4]

HLA antigeenide ja alleelide määramine elundite siirdamiselRedigeeri

Enne elundite ja rakkude siirdamist määratakse eelnevalt nii doonori kui ka retsipiendi HLA antigeenid/alleelid (näiteks PCR-iga).

PatogeensusRedigeeri

MHC-geenidega seostatakse inimestel mitmeid immuunpuudulikkuse vorme ja perekondlikke haigusi, näiteks[5]:

AjaloolistRedigeeri

  • 1945. Georg D. Snell koos kaastöötajatega aretasid geneetiliselt identseid, välja arvatud üks geneetiline piirkond raku membraanil, mis kontrollis võõraste ‘histocompatibility (H) genes’- geenide hülgamist, laborihiiri[7][8]
  • 1970. aastatel hakati immuunvastust seostama MHC-molekulide, täpsemalt MHC-molekulide ja T-lümfotsüütide vahelise rakulise kommunikatsiooniga.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. MEDITSIINITERMINOLOOGIA KOMISJON, Väljavõte koosoleku protokollist nr 183, 20. oktoober 2006
  2. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 1034, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  3. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 729, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  4. "Meditsiinisõnastik" 473:2004.
  5. MHC, Sridhar Rao, veebiversioon (vaadatud 9.03.2014) (inglise keeles)
  6. Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 52, 2002, ISBN 9985 829 41 7
  7. Dustin J Penn, Major Histocompatibility Complex (MHC), veebiversioon (vaadatud 9.03.2014) (inglise keeles)
  8. GEORGE D. SNELL Nobel lecture, 8 December, 1980, veebiversioon (vaadatud 9.03.2014) (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri