Ava peamenüü

Paul Poopuu (sündinud 22. juulil 1958 Saaremaal) on eesti sporditegelane ja -pedagoog ning orienteerumistreener.[1]

Ta on kuulunud Eesti orienteerumiskoondisesse.

Ta on tõusnud mägimatka käigus seitsmetuhandelise mäe tippu.

Haridus ja töökäikRedigeeri

Ta lõpetas 1976. aastal Türi Keskkooli ja 1981. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonna.[1]

Ta on töötanud kehalise kasvatuse õpetajana ja direktorina aastatel 1981–1999 Retla Koolis ja 2000–2007 Türi Majandusgümnaasiumis.[1] 2008. aastast on ta Eesti Orienteerumisliidu tegevdirektor.

OrienteerumineRedigeeri

Ta kuulus aastatel 1991–1992 Eesti orienteerumiskoondisse. Ta on olnud 1987. aastast Järvamaa ja orienteerumisklubi JOKA orienteerumistreener ning 1995–2000 Eesti juunioride ja noortekoondise treener. Talle on antud orienteerumistreeneri 6. kutsetase (2005).[1]

Tõus Han-Tengri tippuRedigeeri

 
Viienda-kuuenda eestlasena jõudis 16. augustil 1987 Han-Tengri (7010 m) tippu orienteerujana tuntud Paul Poopuu

Mägimatkamise harrastajana võttis ta 1989. aastal osa Tõivo Sarmeti pakutud võimalusest kaasa teha kolmenädalane mägimatk Tian Shanis Han-Tengri jalamile. Esialgselt plaani tõusta mäetippu ei olnud ühelgi matkast osavõtjal, sest mägimatka kooskõlastamise käigus saadi küll KGB-st luba siseneda A-kategooria piiritsooni, kuid keelati Han-Tengrile tõus. Kui matkagrupp jõudis sihtkohta, ärgitas Tõivo Sarmet matkakaaslasi siiski üritada tõusu tippu. Kaasa tegema nõustus vaid Paul Poopuu.[2][3]

Kartes, et keelust üleastumine ja mäele lähenemine on karistatav, ei julgenud nad baaslaagis esialgu kellelegi end näidata ja panid oma telgi üles teistest eemale, moreenkuhikute vahele peitu. Kuid siis tuli appi juhus. Mehed said laagriplatsil juhtumisi kokku kuulsa alpinisti, 1982. aastal Džomolungma tipus käinud Juri Golodoviga, kes kamandas seal tšehhidest, ungarlastest ja bulgaarlastest koosnevat laagrit. Tema õhutusel ("Käi tipus ära, kui juba siia oled tulnud") said Sarmet ja Poopuu oma kehva varustuse juures julgust ja indu vähemalt Han-Tengri sadulale tõusta. Kuid tänu rahvusvahelise alpilaagri poolt 6400 m ja 6700 m kõrgustele ette viidud avariitelkidele, tekkis Sarmetil ja Poopuul reaalne võimalus tippu üles ronida. Kolmandal tõusupäeval, 16. augustil 1989, olidki kaks eesti mägimatkajat seitsmetuhandelise Han-Tengri (7010 m) tipus.[2][3]

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Poopuu, Paul. ESBL. esbl.ee
  2. 2,0 2,1 Mägironijate guru teeb enesetapjalikke vallutusi. 16.10.2004. postimees.ee
  3. 3,0 3,1 Raivo Plumer, Tõivo Sarmet. "Everesti päevik". Pegasus: Tallinn, 2005. Lk 13–14