Paul Kents

Paul Kents (28. juuni 1912 Undla vald, Virumaa – 16. märts 2004 Brantford, Kanada) oli eesti geoloog.

Ta lõpetas 1930. aastal Tallinna Reaalkooli, 1936. aastal Tartu Ülikooli geograafia ja geoloogia erialal ning 1939. aastal sai geoloogiamagistri kraadi väitekirjaga "Postglatsiaalsed Läänemere rannajoone võnkumised Eestis illustreeritud Kõpu poolsaarel". Alates 1936. aastast oli ta Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia-mineraloogialaboris ja aastatel 1938–1939 mäekateedris assistent, 1937. aastal Eesti Geoloogilise Komitee geoloog.

Aastatel 1939–1940 täiendas ta end stipendiaadina Colorado School of Minesis ja 1943–1944 Harvardi Ülikoolis. Aastatel oli ta 1941–1943 Colorado ettevõtte Climax Molybdenum Company kaevandusgeoloog, 1944–1949 Kolumbias Mobil Oili geoloog, 1950–1956 töötas ta Peruus American Smelting and Refining Company vasemaardlate avastamisel (avastas esimese vaseporfüürmaardla) ning 1956–1961 Kanadas geoloogina. Aastatel 1961–1964 oli ta Tšiilis ÜRO Tehnilise Abistamise Komitee vaseporfiiriekspert (avastas 6 vaseladet), 1965–1984 Montrealis Canadian Javelini peageoloog.

Eestis elades uuris ta Läänemere vanu rannamoodustusi, koostas Antsülusjärve ja Litoriinamere isobaaside kaardi ning rannajoone relatsioonidiagrammi. Ameerikas tegeles ta nafta- ja metallimaardlate otsimise ja uurimisega. Ta avastas vasemaardlaid, sh 1969. aastal Panamas maailma suurima teadaoleva Cerro Colorado vaseporfiirimaardla. Ta on avaldanud kirjutisi geoloogia valdkonnas, näiteks porfüürsete vaselademete kohta. Ta oli mitme USA ja Kandada tehnikateaduste organisatsiooni liige ning Montreali ja Ottawa Eesti Seltsi liige.

Isiklikku

Tema isa oli geograaf ja haridusjuht Jakob Kents.