Patsas oli mullast või liivast tulease, mida varem kasutati paadis või lootsikus öise kalapüügi aegu.[1]

Paadi ninas või keskosas paigaldati kolmest või neljast lauast lava, mis kaeti tulekindla materjaliga nagu märg sammal, muld või liiv. Selle peal süüdati kasetohust ja tõrvatud paadilaudadest tuli. Patsaks nimetati ka pooleldi liivaga täidetud potti või pada, milles süüdati kalapüügi ajal tuli.[1]

Patsas oli tuleasemeks ka Peipsi kalastajate kalurionnis, mida nimetati kere, kus see oli liiva või mullaga täidetud laudkast.

Lisaks on patsas murdekeeles ahjuga või truubiga külgnev madalam kivimüür.[2]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 138
  2. Eesti keele seletav sõnaraamat [1] vaadatud 25.04.2020