Pamflett (inglise pamphlet 'brošüür', 'pilkekiri' < keskaja ladina "Pamphilus", keskaegne armastuspoeem < vanakreeka Pamphilos, mehenimi tähendusega 'kõigile armas') on teravas toonis avalik kirjutis päevakajalisel teemal, tavaliselt ilukirjandus- või publitsistikateos.

Kõige levinumad on poliitilised pamfletid, kuid pamflettideks on nimetatud tekste muilgi teemadel, nagu Eduard Vilde kirjanduslikku poleemikat. Enamasti ei ole pamfletid väga pikad (nii tähendabki inglise pamphlet igasugust õhukest trükist, sõltumata selle sisust), kuid ajalooliselt on esinenud ka romaanimahus pamflette. Tuntud on C. Northcote Parkinsoni pamflett "Parkinsoni seadus". Eesti autoritest on žanrimääratlust "pamflett" omaenda teoste kohta kasutanud näiteks Kusta Ükspere ("Kelmism: pamflett ühes pildis", 1921), Inno Vask ("Meie kirjandusliku kriitika pankrott: pamflett", 1925), Ülo Ennuste ("Poliitökonoomiline pamflett ja teisi tekste", 2002) ja Priit Kelder ("Pamflett meie ühiskonnast", 2009).

Kirjanduskriitik Aivo Lõhmus on nimetanud Eesti pamfletiaana tipuks Raul Sillaste satiirilist teost "Jääda iseendaks", mida Lõhmus võrdleb Rotterdami Erasmuse pamfletiga "Narruse kiituseks". Arvustuses kõrvutab ja eristab ta pamflette ja paskville, leides Sillaste teosest siiski mõlema tunnuseid: "Pamflett võitleb tõe ja õiguse eest täie usuga oma seisukohtade õigsusse, paskvill on aga žanr, mis opereerib algusest peale vale, liialduste ja lausa laimuga."[1]

Viited muuda