Palmburgi sild (saksa keeles Palmburger Brücke) on 1938. aastal ehitatud sild üle Pregeli jõe Kaliningradis[1].

Sild enne rekonstrueerimist, nii nagu see oli alates 1970-datest
Palmburgi sild (2008)

Neljarealise silla kõik sõidurajad lõhati Teise maailmasõja ajal. Kaks neist taastati 1970. aastatel, kahe asemele ehitati uued alles 2015. aastal.

Kaua varemetes olnud sild on ajendanud tuntud linnalegendi (vaata allpool). Vaadet sillale on kasutatud mitmes sõjafilmis[1], nagu "Kohtumine Elbel", "Ženja, Ženjake ja katjuuša" ja "Kilp ja mõõk".

Nimi muuda

Sild sai nime läheduses asuva mõisa järgi, mille omanik kasvatas kasvuhoonetes eksootilisi taimi, sealhulgas palme.[1]

Pärast sõda, kui osa Ida-Preisimaast liideti Nõukogude Liiduga, hakkas venekeelne elanikkond silda kutsuma Berliini sillaks (Берлинский мост) ja vana nime enam ei kasutanud.[1]

Ajalugu muuda

Levis arvamus, et taganevad Saksa väed avasid silla ning järgneva kuuekümne aasta jooksul ei suudetud seda alla lasta.[1] See on linnalegend, sest sild polnud mitte avatav, vaid monoliitne konstruktsioon. Silla elemendid betoneeriti vahetult silla postidele. Võib öelda, et jõe kohal oli see konsoolsild ja kallaste kohal talasild.[2]

Silla konstruktsioon oli eriline selle poolest, et tugipostidel paigutusid pikendatud sillatalad konsoolselt, toetades otstega keskmist tala. Tala kandsid kaks tuge, millest kaldapoolses olid miinikambrid silla õhkimiseks. Konsoolsete talade vahel, jõe keskosa kohal, oli eraldi tala, mis püsis kaldapoolsete elementide vastukaalul. Vajaduse korral sai silla õhkida nii, et kaldapoolsed talad vajuksid maha ja kesktala kukuks jõkke.[2][1]

Ööl vastu 30. jaanuari 1945 andis Königsbergi komandant kindral Otto Lasch käsu sild õhkida, et hoida tagasi Punaarmee pealetungi. Nagu silla arhitekt oli planeerinud, kukkusid kesktalad jõkke ja vähendasid laevatee sügavust.[2] Nõukogude väed jäidki neile positsioonidele kuni 6. aprillini 1945.[1]

Pärast rinde läbimurdmist ühendati Pregeli kaldad madala puusillaga ja soistele kallastele laotati palkidest tee. 1970. aastatel taastati pool silda (2 sõidurida).[1]

21. sajandi alguses hakati projekteerima uut silda. [3] Aastal 2012 alustati silla ehitustöid: Palmburgi silla kõrvale paigaldati 22 tugisammast uue silla jaoks.[4]

Uus (Berliini) sild üle Vana- ja Uus-Pregeli jõeharude Kaliningradi lõunapoolsel ümbersõiduteel avati pidulikult liikluseks 9. detsembril 2013. Sillaühenduse kogupikkus on 1,78 km.

Vana silda asuti lammutama 2014. aastal.

Sillatugede lammutamisel 13. jaanuaril 2015 varises konstruktsioon kokku. Sillal olid rasketehnika ja inimesed, neli töölist hukkus ja kaks sai raskelt vigastada.[5]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Якшина Д. Берлинский мост в Кёнигсберге в 1945-м «развели» немцы и никак не сведут — наши.. — Новые колеса, 2006. — № 316.
  2. 2,0 2,1 2,2 Сазоненков В., Костомаров.
  3. "В ближайшее время будет объявлен конкурс на реконструкцию Берлинского моста". rugrad.eu. 02.09.2010. Vaadatud 1.01.2012.
  4. "В Калининграде началось сооружение опор под новый Берлинский мост". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2012. Vaadatud 12. aprillil 2016.
  5. "СК возбудил дело в связи с обрушением моста в Калининграде". РИА Новости. 13. jaanuar 2015. Vaadatud 13.01.2015.