PEST-analüüs
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2021) |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) |
PEST-analüüs (inglise keeles PEST – political, economical, social and technological analysis ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil.
PEST-analüüsi, mida on täiendatud õigusaktide analüüsiga tuntakse SLEPT-analüüsina. Keskkonnaanalüüsi lisamise tulemusena on laiendatud analüüs tuntud PESTEL või PESTLE analüüsina. Tänapäeval on analüüsi veelgi täiendatud. STEEPLE ja STEEPLED analüüsides käsitletakse vastavalt haridusnäitajaid ning haridus- ja rahvastikunäitajad.
Analüüs on osa ettevõtte väliskeskkonna analüüsist, mis viiakse läbi ettevõtte strateegilise analüüsi või turu-uuringute ettevalmistamise käigus. Analüüs annab ülevaate erinevatest väliskeskkonda kirjeldavatest teguritest, millega ettevõte peab arvestama. Analüüs on töövahend mõistmaks muutusi turul, hindamaks ettevõtte positsiooni ja võimalusi ning kavandamaks ettevõtte tegevust.
Keskkonnakaitse tähtsuse kasv 21. sajandi esimesel kümnendil on toonud kaasa „rohelise majanduse“ sünni ja PEST analüüsi laiendatud versiooni STEER leviku. STEER analüüs võtab arvesse sotsio-kultuurilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja keskkonna tegurid ning erinevad regulatiivsed mehhanismid (õigusaktid, standardid, tavad).
Osaanalüüsid muuda
Poliitiline analüüs kirjeldab, kuidas ja millises ulatuses sekkub keskvalitsus majandusse. Poliitiline analüüs kirjeldab kindlasti maksupoliitikat, tööõigust, keskkonnaõigust, kaubanduspiiranguid, tariife ja poliitilist stabiilsust. Poliitiline analüüs võib kirjeldada kaupu ja teenuseid, mille osutamist/müüki valitsus soodustab või piirab. Lisaks sellele omavad keskvalitsused suurt mõju tervishoiukorraldusele, haridussüsteemile ja infrastruktuuri arengule.
Majanduslik analüüs kirjeldab majanduse arengut, intressimäärasid, valuutakursse ja inflatsioonimäära. Eelpool nimetatud tegurid mõjutavad oluliselt ettevõtete otsuseid ja käitumist. Näiteks mõjutavad intressimäärad kapitali hinda ja seeläbi määra mille võrra ettevõte kasvab ja laieneb. Valuutakursid mõjutavad eksporditavate kaupade kulu ja riiki sisseveetavate kaupade kogust ja hinda.
Sotsiaalne analüüs kätkeb endas niisuguseid kultuuri aspekte nagu terviseteadlikkus, rahvastiku juurdekasv, vanusejaotus, karjäärieelistused ja riskivalmidus. Sotsiaalsete eelistuste muutused mõjutavad ettevõtte toodete nõudlust ja seda kuidas ettevõte tegutseb. Näiteks tuleneb vananevast rahvastikust väiksema ja madalama töötahtega tööjõuturg (mis suurendab tööjõukulu). Sellest lähtuvalt võib ettevõte kohandada juhtimisstrateegiaid (näiteks palgata vanemaealisi töötajaid).
Tehnoloogiline analüüs kirjeldab näitajaid nagu teadus- ja arendustegevuse aktiivsus, automatiseerimine, tehnoloogiatoetused ja tehnoloogiliste muutuste kiirus. Nad kirjeldavad sisenemisbarjääride suurust ja väiksemat efektiivse tootmise taset ning mõjutavad allhanke ostmise otsuseid. Tehnoloogianihked võivad mõjutada kulusid, kvaliteeti ja tuua kaasa innovatsiooni.
Keskkonnaanalüüs käsitleb ilma, kliimat ja kliimamuutusi, mille suhtes on eriti tundlikud sellised majandusharud nagu turism, põllumajandus ja kindlustus. Keskkonnateadlikkus mõjutab ettevõtete käitumist ja tootevalikut – mõlemad loovad uusi turge ja toovad kaasa olemasolevate turgude hääbumise või kadumise.
Õigusaktide analüüs kirjeldab õigusakte, mis käsitlevad diskrimineerimist, tarbijaõigusi, truste, tööõigust, töötervishoidu ja tööohutust. Õigusaktid mõjutavad ettevõtete käitumist, kulusid ja nõudlust toodete järele.
Rakendamine muuda
Konkreetsete osaanalüüside tähtsus ettevõtte jaoks sõltub tema tegevusvaldkonnast ja pakutavatest toodetest/teenustest. Näiteks tarbijatele ja teistele ettevõtetele teenuseid pakkuvad ettevõtted on enim mõjutatud sotsiaalsetest teguritest, samas kui globaalne relvatööstuse ettevõte on sõltuv poliitilistest teguritest. Samuti on vajalik läbi viia analüüsid valdkondades mis enim mõjutavad ettevõtte tulevikku lähtuvalt ettevõtte situatsioonist või toodetest. Näiteks peab suurt laenukoormat kandev ettevõte jälgima hoolega majandust iseloomustavaid tegureid – antud juhul intressimäärade muutumist. Suured ettevõtted, mis toodavad erinevaid tooteid (Sony, Disney või BP) võivad pidada vajalikuks analüüsida ettevõtte tegevust osakondade lõikes, analüüsides ennekõike neid valdkondi, mis on konkreetse osakonna tooteid arvestades vajalik.
Ettevõtted võivad analüüside läbiviimisel lähtuda geograafilistest erisustest, nagu kohalik, rahvuslik ja globaalne (tuntud kui LoNGPESTEL).
PEST ja muud analüüsimeetodid muuda
PEST-analüüsi tulemused koos ettevõtte väliskeskkonna tegurite mikroanalüüsiga võib rühmitada SWOT-analüüsi võimaluste ja ohtudena.