Püsielupaik
Püsielupaik on looduskaitses mingi kaitsealuse liigi elupaik.
Püsielupaik on kaitstav loodusobjekt, mille kaitse kaudu kaitstakse liiki väljaspool kaitsealasid.
"Püsielupaik" on Eesti looduskaitseterminoloogias suhteliselt uus mõiste. Looduskaitseseaduse järgi on püsielupaik kaitsealuse looma sigimisala ja/või selle perioodilise koondumise paik (sh pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik, mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak), kaitsealuste kalade (sh lõhe ja jõesilmu) koelmu ning kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht.[1]
Püsielupaigad on seaduse järgi automaatselt ka:
- lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 m raadiuses;
- merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 m raadiuses;
- suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 m raadiuses;
- väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 m raadiuses;
- kaljukotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 500 m raadiuses;
- väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 m raadiuses.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Riigikogu (2004). "Looduskaitseseadus". Riigi Teataja, RT I, 06.07.2017, 5.