See artikkel räägib Koiva jõgikonna jõest; Kolga lahte suubuva jõe kohta vaata artiklit Pudisoo jõgi.

Pärlijõgi (läti keeles Pērļupīte) on jõgi Eesti kaguosas Võrumaal, Mustjõe keskjooksu suurim lisajõgi. Pärlijõgi voolab välja Trumulītise järvest Lätis ja suubub vasakult Mustjõkke 55,4 km kaugusel viimase suudmest.

Pärlijõgi
Pais Sänna külas
Pais Sänna külas
Pais Sänna külas
Lähe Trumulītise järv
Suubub Mustjõkke
Valgla maad Läti, Eesti
Valgla pindala 194 km²
Pikkus 41 km
Langus 95,7 m
Lang 2,37 m/km
Parempoolsed lisajõed Kuukla oja, Kulbioja, Huudva oja, Muhkamõtsa oja, Kusurioja
Kaart

Selle pikkus on 41 km ja valgla on 194 km². Jõe langus on 95,7 m ja lang on 2,37 m/km.

Esimesed 4 km voolab Pärlijõgi Alūksne kõrgustikul. Eestis voolab ta Haanja kõrgustikul 5–6 km ulatuses läbi Vanamõisa ehk Luhasoo soo (Luhasoo maastikukaitseala). Edasi voolab ta sügavas järsuveerulises ürgorus. Mõõdukalt looklevad jõesängi osad vahelduvad tugevasti käänuliste lõikudega. Keskjooksul paljanduvad jõesängi põhjal kohati Ülem-Devoni paasaluspõhja lubjakivid ja dolomiidid. Orus esineb Sänna paljand koos kahe Sänna koopaga.

Lammile on iseloomulikud kuivad aruniidud ja kohati niisked luhaniidud. Kesk- ja alamjooksul jõe ümber vahelduvad põllud ja metsad. Jõe kaldail asub mitu väiksemat küla: Vanamõisa, Mikita, Kõrgeperve, Saarlasõ, Ruuksu, Hurda, Rõuge-Matsi, Kaugu, Heedu, Karaski, Sikalaanõ ja Sänna. Pärlijõel on viis paisu.

Kesk- ja alamjooksul Mikita külast alates on jõe ja selle elustiku kaitseks on moodustatud Pärlijõe hoiuala.

Välislingid

muuda