Ava peamenüü

Päästeliit on Eesti vabatahtlike päästeorganisatsioonide eraõiguslik ühendus (MTÜ), mis asutati 22. jaanuaril 2010 Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis[1]. Päästeliidu liikmed on Eestis tegutsevad juriidilised isikud, kes tegelevad ennetus- või päästetöödega. Päästeliidu peaeesmärgiks on oma liikmete huvide esindamine suhtluses erasektori ja riiklike partneritega. Päästeliidu liikmete peamine huvi on turvalise elukeskkonna loomine kogukondades üle Eesti.

Päästeliit
Asutatud 22. jaanuar 2010
Peakorter Tallinn
Asukoht Sirge 2, 10618 Tallinn
Juhtkond Päästeliidu nõukogu ja juhatus
Emaorganisatsioon Päästeliidu üldkogu
Veebileht Päästeliit

Sisukord

JuhtimineRedigeeri

Päästeliidu igapäevast tegevust korraldab juhatuse esimees, strateegiat seab nõukogu. Päästeliidu nõukogu on valitud printsiibil, et igast Eesti piirkonnast esindab vabatahtlikke üks nõukogu liige, kaks liiget esindavad üle-eestilise tegevuspiirkonnaga liikmeid, üks liige esindab merepäästjaid ning üks nõukogu liige on Päästeliidu auliikme, esimesest Eesti Vabariigist pärit ajaloolise järjepidevuse säilitaja – Eesti Tuletõrjeliidu – esindaja. Lisaks on nõukogus üks liige arvukate Eesti saarte esindajaks. Päästeliidu juhatus on kaheliikmeline. Juhatuse esimees on ka Päästeliidu tegevjuht.

PatroonRedigeeri

Päästeliidu patroon on Kaido Höövelson, maadlejanimega Baruto Kaito (把瑠都 凱斗)[2]. Elukutselt on Höövelson madrus. Ta on löönud kaasa Päästeliidu üldkogudel, vabatahtliku merepääste õppustel, esinenud vabatahtlike päästjate toetuseks televisioonis ja kirjutavas pressis. Samuti on Baruto toetanud vabatahtlike päästjate projekte ning andnud Simuna komando käsutusse tuletõrjeauto, mille 2014. aastal kinkisid talle pulmadeks vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad. Praegu elab ja töötab Kaido Höövelson Jaapanis. Sellele vaatamata hoiab ta end Eesti vabatahtlike päästjate tegemistega pidevalt kursis.

PartneridRedigeeri

Päästeliidu partnerid on

Lisaks sellele hulk eratoetajaid, keda käsitletakse Päästeliidu sponsoritena.

RahastusRedigeeri

Päästeliit saab raha järgmistest allikatest:

  • liikmemaksud (7 eurot aastas ühingu kohta)
  • sponsorite toetused (varieeruvad summad olenevalt aastast)
  • riiklikud toetused (varieeruvad summad olenevalt aastast)

Päästeliidu suveräänsuse tagamiseks ja jätkusuutlikuks arenguks on vähenenud riiklike toetuste osa ning kasvanud sponsorite panus.

VisioonRedigeeri

2016. aasta 4.–5. novembril Narvas toimunud üldkogul võttis Päästeliit vastu uue visiooni „Turvaline Eesti 2025“. Visioon ühtib eesmärgi poolest Päästeameti visiooniga tagada Eestis aastaks 2025 Skandinaaviaga võrdväärne ohutustase, pidades silmas õnnetustes hukkunuid ja vigastatuid. Päästeliit leiab, et sellele eesmärgile jõudmiseks peavad vabatahtlikud maa- ja merepäästekomandod olema senisest märksa võimekamad. Selleks:

  • teeme päästekomandodest kogukonna turvalisuse keskused
  • viime elanikkonnakaitse oskused inimesteni
  • kaasame 25 000 vabatahtlikku päästega seotud inimest
  • töötame välja uue päästemudeli

Sihtide saavutamiseks kaasatakse senisest aktiivsemalt nii ettevõtjaid kui ka kodanikke[7].

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri