Oniomaania (kreeka keeles ὤνιος ṓnios – 'müügiks' ja μανία maanía – 'hullumeelsus'[1]) (kõnekeelne tegijanimi šopahoolik) on vastupandamatu vajadus pidevalt asju osta. Kellett ja Bolton[2] väidavad, et oniomaania on kontrollimatu tung, kui inimene kulutab palju raha ja aega ostmistegevuseks ja tulemuseks on sotsiaalsed, isiklikud ja rahalised raskused.[2] Paljudel inimestel on oniomaania isiksushäire või impulsihäire. Seda on nimetatud ka sõltuvushäireks.[3]

Oniomaaniaga kaasnevad tihti ärevus, ainete kuritarvitamine ja söömishäired. Inimesed, kel on vastupandamatu vajadus osta, kalduvad oma tundeid halvasti mõistma ja nad ei saa oma negatiivsete tujudega hakkama.[4] Tavaliselt saab sõltuvus alguse teismelisena või kahekümnendates eluaastates ning on krooniline. Enam põevad seda naised kui mehed. Oniomaania pole vaid neil, kes ostavad ülemäära palju asju, vaid hõlmab ka neid, kes veedavad tavatult palju aega ostukohtades või mõtlevad pidevalt, et peaks asju ostma, aga nad ei osta neid. Tänu internetikaubandusele on oniomaania üks internetisõltuvuse oluline alaliik.

Oniomaania võib esineda koos patoloogilise kogumistungiga, kuid sageli on inimesele olulisem ostmise protsess kui vajadus neid asju hiljem omada ja kasutada. Inimene võib nautida näiteks internetioksjonil pakkumiste tegemist, allahindlustel "soodsa hinnaga" asjade saamist, vana töötava eseme asemele uue mudeli hankimist jmt.

Oniomaaniat ravitakse antidepressantidega.[viide?]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. OMD. (2000, March 5). Retrieved January 16, 2008, from http://cancerweb.ncl.ac.uk/cgi-bin/omd?oniomania
  2. 2,0 2,1 Kellett S., Bolton J. V. (2009). "Compulsive buying : A cognitive-behavioural model". Clinical Psychology and Psychotherapy. 16 (2): 83–99. DOI:10.1002/cpp.585. PMID 19229837.
  3. ncbi.nlm.nih.gov
  4. Rose, Paul; Segrist, Daniel J. "Difficulty Identifying Feelings, Distress Tolerance and Compulsive Buying: Analyzing the Associations to Inform Therapeutic Strategies". International Journal of Mental Health and Addiction. 11 (1): 65–68. DOI:10.1007/s11469-012-9389-y. ISSN 1557-1874.

Välislingid

muuda