Ava peamenüü

Ohvriabi on avalik teenus, mis abistab kuriteo, hooletuse või vägivalla ohvriks langenud isikuid. Ohvriabi eesmärk on ohvrite toimetulekuvõime säilitamine või parandamine.

Ohvriabiteenused on suunatud neile, kes on langenud kuriteo või hooletuse ohvriks või kes kannatavad vaimse, füüsilise või seksuaalse vägivalla all. Ohvriabiteenus pakub kannatanule emotsionaalset tuge ja nõustamist ning abistab kannatanut suhtlemises riigi, kohaliku omavalitsusega ja juriidiliste isikutega.[1] [2]

AjaluguRedigeeri

1998. aastal võeti Eestis vastu "Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seadus", millega reguleeriti raskete vägivallakuritegude ohvriks langenud isikutele rahalise hüvitise maksmine.[3]

2003. aastal võeti vastu Ohvriabi seadus, millega sätestati ohvritele abi andmise kord ja tingimused ning hüvitistele lisandusid ohvri taastumist toetavad teenused.[4]

Õigustatud isikudRedigeeri

Ohvriabi on mõeldud inimestele, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise ja füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Abi saamine ei sõltu sellest, kas kahju tekitaja on teada või kas tema vastu on algatatud kriminaalasi.[5]

Ohvriabikeskusesse võib pöörduda anonüümselt, kuid hüvitiste ja teenuste taotlemisel on vajalik esitada oma isikuandmed. Ohvriabikeskuses tagatakse pöördujate konfidentsiaalsus.

TeenusedRedigeeri

Riikliku ohvriabiga tegeleb Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja ohvriabikeskused asuvad kõigis suuremates maakonnakeskustes.[6]

Ohvriabiseaduse alusel nõustatakse ja abistatakse ohvreid suhtlemisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning juriidiliste isikutega. Ohvritele tuleb tagada turvaline majutus ja toitlustus ning vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse. Samuti peab seaduse järgi andma ohvritele materiaalset ja psühholoogilist abi ning vajadusel tagada tõlgi olemasolu. Neile lisanduvad muud taastumiseks vajalikud teenused.[4]

Inimkaubanduse ohvritel, saatjata alaealistel välismaalastel ja seksuaalselt väärkoheldud alaealistel on õigus lisaks saada turvalist majutust, tervishoiuteenuseid, tõlketeenuseid ning muid teenuseid mis on vajalikud isiku füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks. Samuti on teenuseid õigus saada isikul, kelle kohta on tekkinud kahtlus, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks või teda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud ning selle kohta on politseile või prokuratuurile edastatud kuriteoteade. Kui ohvril on ravikindlustus, hüvitatakse ohvriabiteenuse raames isikule osutatud tervishoiuteenuste kulud osas, mida ravikindlustus ei kata.[6]

KättesaadavusRedigeeri

Ohvriabiteenus on mõeldud kõikidele, kes on langenud mistahes laadi vägivalla ohvriks või saanud osaks hooletut või halba kohtlemist. Abi saamine ei eelda, et kannatuste tekitaja oleks avalikuks tulnud või et toime oleks pandud kuritegu. Riikliku ohvriabiteenust osutatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt igas Eesti maakonnas. Ohvriabitöötajad on kättesaadavad politseijaoskondades üle Eesti. Rohkem infot ohvriabiteenuste kohta saab muuhulgas valla- ja linnavalitsustest, politseist ja tervisehoiu- või hoolekandeasutustest. Ohvriabitöötajate kontaktid on piirkonniti saadaval veebilehel http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/ohvriabi-tootajate-kontaktandmed. Ohvriabitöötaja poole pöördumine ei eelda eelnevalt tehtud avaldust või teadet kuriteo toimumise kohta. Soovi korral on kannatanul esmalt võimalik konsulteerida juhtunu osas ohvriabitöötajaga infotelefonil 16 106.

HüvitisedRedigeeri

Ohvriabitöötajad annavad kannatanule ülevaate teenuste kohta, mida ohvrile või kannatanule on võimalik pakkuda. Lisaks antakse informatsiooni selle kohta, milliseid kuriteoohvrile mõeldud hüvitisi on ohvril õigus saada.[1] Juhul, kui juhtunu kohta on alustatud menetlus, on ka kohtu, prokuratuuri või menetlusasutuse menetlejal kohustus selgitada kannatanule ohvriabiteenuste võimaluste kohta. [7] Ohvriabi aitab ohvril juhtunuga toime tulla ja abi otsimine aitab ära hoida ohvri iseseisva toimetuleku halvenemise või selle kaotamise. [8] Raskemate juhtude korral on süüteo ohvril lisaks nõustamisele ja hüvitisele võimalik nõuda ohvriabi seaduse alusel psühholoogiliste kulutuste hüvitamist. [9]

Kuriteo ohvril on õigus vajadusel palgata endale esindaja. Juhul, kui ohver on vähekindlustatud, on tal õigus taotleda kohtult riigi poolt pakutavat õigusabi. [10] Raske kuriteo ohvriks sattunud isikule makstakse riigi poolt kuriteo ohvrile mõeldud hüvitist. Politsei poole pöördunud kuriteo ohver ei pea ka muretsema menetlusega seoses tekkivate kulutuste pärast, sest kriminaalasja uurimises osalejale hüvitatakse tekkinud sõidu- ja majutuskulud ning saamata jäänud töötasu. [11] Ohvril on ka võimalus taotleda kriminaalmenetluse ajaks ajutist lähenemiskeeldu, taotluse esitab kohtule prokurör. Lisaks saab kohtus taotleda pikemaajalist lähenemiskeeldu.[12] Psühholoogilise abi saamisega seotud kulutuste hüvitamise taotlus on võimalik esitada, kui ohver kohtub esmalt ohvriabitöötajaga ja tal on olemas ka politseist saadav tõend, millega kinnitatakse, et hüvitist taotleb kannatanu või tema esindaja ja et hüvitise taotlemisega seotud menetlus on algatatud. [13]

Lisaks eelpool nimetatud abile on ohvril korral võimalik saada abi ka politsei poolt kaasatud sotsiaal- või lastekaitsetöötajalt.

ViitedRedigeeri