Oessaare laht (ka Oesaare laht, Põllumaa laht, Siiksaare laht) on jäänukjärv Saaremaa lõunaosas, mis eraldus Läänemerest 1000–1500 aastat tagasi.[1] Halduslikult jääb Saaremaa valda.

Oessaare laht
Pindala 121,3 ha
Pikkus 1,9 km
Laius 1 km
Keskmine sügavus 1 m
Suurim sügavus 1,6 m
Koordinaadid 58° 19′ 39″ N, 22° 51′ 49″ E

Lahe pindala on umbes 121,3 ha, selle maksimaalne sügavus on 1,6 m, keskmine sügavus aga 1 m. Lahe pikkus ja laius on vastavalt 1,9 ja 1 km[2].

Lahe järgi on nime saanud Oessaare küla.

Veerežiim

muuda

Oessaare laht on mõningase läbivooluga ja suure kõikuva veetasemega rannikujärv.[3] Seda läbib Lõve jõgi, millest Läänemerre voolavat osa tuntakse Silmajõe või Enismäe silma nime all.[1]

Lahe vesi on täiesti läbipaistev (0,3 m) ning see sisaldab rohkelt orgaanilist ainet. Vee pH-tase on kõrge (9,63), st lahes on hapniku üleküllastus. Seetõttu on Oessaare lahe vee kvaliteet halb.[3]

Elustik

muuda

Kalastik

muuda

Tänu heale ühendusele merega on Oessaare lahe kalastik võrdlemisi liigirikas. Seal leidub näiteks viidikaid (Alburnus alburnus), ahvenaid (Perca fluviatilis) ja särgi (Rutilus rutilus), ka kiisku (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus), angerjaid (Anguilla anguilla) ja ogalikke (Gasterosteus aculeatus).[1] Arvukuselt leidub enim roosärgi (Scardinius erythrophthalmus).[3]

Taimestik

muuda

Oessaare lahe veetase kõigub ulatuslikult. Seetõttu domineerivad seal erinevad kaldaveetaimestiku liigid, näiteks harilik pilliroog (Phragmites australis), laialehine hundinui (Typha latifolia) ja harilik kuuskhein (Hippuris vulgaris). Samuti leidub rohkelt veesisest taimestikku, näiteks mändvetikad (Charophyta), kamm-penikeeled (Potamogeton pectinatus) ja tähk-vesikuused (Myriophyllum spicatum). Kuna veesisene taimestik katab ulatuslikult terve järve nõo, viitab see suurele toitainete konsentratsioonile vees. Oessaare lahes kaitsealuseid taimeliike pole.[3]

Kaitse

muuda

Oessaare laht kuulub Laidevahe Looduskaitsealale, et tagada lahe piirkonnas esinevate kaitsealuste liikide ja nende elupaikade säilimine. Samuti kuulub territoorium Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ja Siiksaare-Oessaare loodusala (keskkonnaregistri kood EE0040469) Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustikku.[3]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht) (s. a.). Kalapeedia. https://www.kalapeedia.ee/oessaare-laht-pollumaa-laht-siiksaare-laht.html.
  2. Autorite kollektiiv. 2003. EE 12 [Eesti A-Ü]. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 376
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Ott, Ingmar jt (2012). Rannikujärvede uurimiste tulemused. – Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas. Arengulugu, geoloogia ja hüdroloogia, elustik ning looduskaitseline väärtus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Keskkonnaamet, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus.

Välislingid

muuda