Nova Scotia retriiver

(Ümber suunatud leheküljelt Nova scotia retriiver)
Nova Scotia retriiver
Female Nova Scotia Duck Tolling Retriever.jpg
FCI standard nr 312
Rühm 8: retriiverid, linde lendu ajavad koerad ja veekoerad
Alarühm 1: retriiverid
Standard nr 312   05.02.1999 (en et)
Päritolumaa Kanada
Kohalik nimi Nova Scotia Duck Tolling Retriever
Alias(ed) Toller, Yarmouth Toller,
Little River Duck Dog
Töökatsed jah
Kasutus peibutuskoer
Tunnused
Turja kõrgus 48–51 cm (isased)
45–48 cm (emased)[1][2]
Kaal 20–23 kg (isased)
17–20 kg (emased)[1][2]
Kattekarv vettpidav, kahekihiline, keskmise pikkusega karvkate pehme, tiheda alusvillaga[1][2]
Karvkate punase või oranži varjundid[1][2]
Commons-logo.svg Meediafailid Wikimedia Commonsis
Koer (Canis lupus familiaris)

Nova Scotia retriiver (ka toller, inglise keeles Nova Scotia Duck Tolling Retriever) on Kanadast, Nova Scotia poolsaarelt pärit keskmist kasvu jahikoer. Ta on retriiveritõugudest kõige väiksem, kuid tugev ja kompaktne. Toller'id on mängulised, targad, rõõmsameelsed ja energilised koerad, samas isepäised ja õrnad. Sõna toller tuleb ingliskeelsest väljendist to toll, mis tähendab 'peibutama'. Peibutamist kasutavad toller'id jahti pidades.[3][4]

AjaluguRedigeeri

Nova Scotia retriiveri aretamine sai alguse 1860. aastatel Kanadas Nova Scotia provintsis asuvast Little River Harbouri kogukonnast, mis on Argyle'i ringkonna omavalitsuses Yarmouthi maakonnas. Tõugu kutsutakse oma päritolust lähtudes ka nimedega Yarmouth Toller ja Little River Duck Dog.[4] Jahimehed aretasid toller'i peibutuskoeraks, kes abistaks neid linnujahil nagu rebane. Eesmärk oli aretada koer, kes sarnaneks nii välimuselt kui ka jahipidamismeetoditelt rebasega.[5]

Toller on aretatud retriiveritest, spanjelitest ja setteritest, kuid tõenäoliselt kasutati ka kollit.[4] Nova Scotia retriiver sai Kanada Kennelklubi ametlikuks tõuks 1945. aastal ja FCI (Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon) tunnustuse 1982. aastal. Põhjamaadesse jõudsid esimesed toller'id 1980. aastate algul ja Eestisse 2006. aastal.[3] Aastaid olid toller'id väljaspool Kanada mereprovintse haruldased, kuid see muutus, kui 1980. aastal võitsid kaks Nova Scotia retriiverit koertenäituse "Best in Show". 1995. aastal hinnati tõug Nova Scotias maakonna koeraks.[6]

KirjeldusRedigeeri

 
Nova Scotia retriiver koertenäitusel

Nova Scotia retriiver on keskmist kasvu, kompaktne ja jõuline tõug, kes on retriiveritest kõige väiksem. Toller'id on väga väledad, tähelepanelikud, töökad ja energilised ning tahavad pidevat tegelemist. Nad on töökoerad, kes teevad kõik, et omanikule meelepärane olla. Näoilme on valvas ja sõbralik, parajasti mitte töötaval koeral võib olla veidi kurb. Töötades meenutab koer rebast, kelle kohev saba tõuseb kõrgele. Toller'i karv peab olema vetthülgav, kohev, kahekordne, pehme ja tiheda aluskihiga ning keskmise pikkusega. Lubatud on kõik punase värvuse varjundid, kuid mitte pruun. Valged on tavaliselt sabaots, rinnaesine ja käpad, kuid nende laikude puudumine pole viga. Valget ei tohi olla õlgadel, kõrvade juures, kaela taga ega külgedel, samuti pole lubatud musta värvi täpid ega laigud.[7][8]

SuurusRedigeeri

Isaste koerte turjakõrgus on 48–51 cm ja emastel 45–48 cm. Lubatud kõrvalekalle on kuni 3 cm. Koera suurus, luustik ja kaal peavad olema proportsioonis. Normaalkaal on isastel 20–23 kg ja emastel 17–20 kg. Koera pikkus peab olema veidi suurem kui kõrgus.[7]

TemperamentRedigeeri

Toller'id on väga intelligentsed, valvsad, vastutulelikud, töökad ja energilised koerad, kes vajavad pidevat tähelepanu ja tegutsemist. Nad on sõbralikud, kannatlikud ja tulevad hästi toime lastega. Siiski on nad eelkõige ühe peremehe koerad, mis tähendab, et võõrastesse suhtuvad pigem ükskõikselt. Uutes olukordades võivad nad olla reserveeritud suhtumisega, mida ei tohi segamini ajada argusega.[7] Intelligentsuse kõrval on toller õrn ja isepäine, vajades kasvatusel kannatust, kindlust ja positiivset õpetamist. Tänu oma aktiivsusele ja töötamise vajadusele ei sobi ta lihtsalt seltsikoeraks, sest piisava tegevuseta otsib ta alternatiivseid viise, kuidas energiat kasutada.[3]

JahipidamineRedigeeri

Toller'i ülesanne jahil on meelitada lind aeglaselt ja kavalalt peremehele nii lähedale, et too saaks linnu maha lasta. Seejärel peab koer linnu kinni püüdma ja selle omanikule tooma.[4] Tänu oma vastupidavusele, energiale ja väsimatusele on toller'id suurepärased jahikoerad, kes teevad head tööd ka halbades oludes. Nad võivad rahulikult ja vaikselt otse linnu kõrval istuda, aga kui on aeg lind kinni püüda, teevad nad seda välkkiirelt ja efektiivselt.[9]

Toller'itel esinevad haigusedRedigeeri

Toller'itel esineb haigusi, millest enamik on teiste retriiveritega samad. Suurem osa tõule iseloomulikest haigustest on pärilikud, mis tähendab, et kutsika ostmisel tuleb sugupuu tervisele ja terviseuuringutele palju tähelepanu pöörata.[10]

HambahaigusedRedigeeri

Hambumusega seotud probleemid on kõige sagedasem loomaarsti külastuse põhjus. Rohkem kui 80%-l kolme aasta vanustest koertest on aktiivne hambahaigus.[11] Hambakivi on toller'itel väga sagedane ning põhjustab igemete ja hambajuurte infektsioone, mispärast peab nende hambaid pesema vähemalt kaks korda nädalas.[12][13]

NakkushaigusedRedigeeri

Nova Scotia retriiveritele on ohtlikud samad nakkushaigused, mis kõikidele koertele: marutaud, parvoviirused, koerte katk jne. Eesti on marutaudivaba riik ja selle vastu vaktsineerimine on kohustuslik, kuid ka teiste nakkushaiguste vastu on vaktsiinid olemas.[14]

ÜlekaalulisusRedigeeri

Ülekaalulisus on toller'ite seas tõsine probleem, mis kahjustab liigeseid, ainevahetust, seedimist ning tekitab seljavalusid ja südamehaigusi. Seepärast peab Nova Scotia retriiver palju liikuma.[13]

ParasiididRedigeeri

Parasiidid kahjustavad koera tervist. Eestis on levinud kutsika- ja koerasolge (Toxascaris leonina; Toxocara canis) ja koeraviik (Dipylidium caninum). Mageveekogude ääres võib nakatuda ka laiussi (Diphyllobothrium latum), kes on inimestel ja ka koertel-kassidel parasiteeriv paeluss. Parasiitide ärahoidmiseks tuleb koerale anda regulaarselt ussirohtu, mis aitab vähendada nakkusohtlike ussimunade arvu. Lisaks on olemas ravimid parasiitidega võitlemiseks.[15]

SilmahaigusedRedigeeri

  • CEA ehk kolli silmaanomaalia (ingl collie eye anomaly) on geneetiline silmahaigus, mis põhjustab silma soon- ja kõvakesta arenguhäiret ning esineb enamasti karja ajavatel tõugudel, kuid ka retriiveritel. Haigusel pole ravi, mistõttu on silmauuringud toller'itel väga olulised.[16]
  • Katarakt ehk hallkae on silma läätse tuhmumine, mis võib põhjustada vanemate koerte pimedaks jäämist. Läätse tuhmumist pole algstaadiumides silmaga näha, kuid täiesti tuhmununa paistab pupill musta asemel valge või hallina. Katarakti on võimalik eemaldada vaid silmaoperatsiooniga.[17][13]
  • Distikiaas (ingl distichiasis) põhjustab ripsmete kasvamist silmalaugude all, kahjustades silmamuna pinda. See on üks sagedasemaid pärilikke silmahaigusi, mis esineb toller'itel üsna tihti ning on väga valulik.[13]
  • Progresseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA (ingl progressive retinal atrophy) on pärilik haigus, mis põhjustab pimedaks jäämist. Kahjuks on haigus Nova Scotia retriiveritel sagedasem kui teistel tõugudel, kuid seda saab kontrollida geenitesti abil.[13]
  • Sarvkesta düstroofia (ingl corneal dystrophy) on pärilik haigus, mis põhjustab sarvkesta hägusust ja vähendab nägemisteravust. Efektiivset ravi haigusele pole.[18][13]

AutoimmuunhaigusedRedigeeri

Autoimmuunhaigus tekib keha loomuliku kaitsesüsteemi suutmatusest vahet teha enda ja võõraste rakkude vahel. See põhjustab keha rünnakut iseenda rakkude vastu.[19] Autoimmuunhaiguste pärilikkust ei ole tõestatud, kuid on leitud seos ravimite ja kasvajatega. Autoimmuunhaigusi võib soodustada UV-kiirgus.[20] Haigusvabasid liine toller'ite seas ei ole ning haigestunud koerad on üldiselt noored.[10]

  • Addisoni tõbi (hüpokortisolism) ehk neerupealiste puudulikkus on sisesekretsioonihaigus, mis põhjustab ainevahetuse häireid. Haiguse peamised sümptomid on väsimus, palavik või alajahtumine, söögiisu kadumine, oksendamine ja kõhulahtisus. Kuigi haigus võib esineda enamikul tõugudel, on see toller'ite puhul üsna sagedane.[10]
  • Süsteemne erütematoosne luupus (ingl Systemic Lupus Erythematosis) on harva esinev krooniline põletikuline autoimmuunhaigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid. Haigust ravitakse antibiootikumide ja kortisooniga.[10]

LuustikuhaigusedRedigeeri

Puusadüsplaasia (HD) ehk puusaliigeste kasvuhäire on pärilik haigus, mida peaks aretuses kasutatavate koerte puhul uurima. Puusade arengut mõjutab suuresti ka toitumine ja liikumine esimestel elunädalatel.[10]

Puusadüsplaasia klassifitseerub:

  • A – düsplaasiast vaba
  • B – piirijuhtum, aga loetakse siiski terveks
  • C – kerge düsplaasia
  • D – keskmine düsplaasia
  • E – raske düsplaasia

Küünarliigesedüsplaasia (OD) ehk küünarliigeste kasvuhäire on pärilik haigus, mida mõjutavad ka koormus ja toitumine. Aretuses kasutatavatel koertel tuleks teha röntgenuuringud. Toller'itel esineb küünarliigesedüsplaasiat võrreldes teiste retriiveritega pigem harva, sest ta on retriiveritõugudest kõige väiksem.[10][21]

Küünarliigesedüsplaasia klassifitseerub:

  • 0 – normaalsed küünarliigesed
  • 1 – kerged muutused
  • 2 – keskmised muutused
  • 3 – tugevad muutused

HarrastusedRedigeeri

 
Nova Scotia retriiver
 
Agility

Tänu oma temperamendile saavutavad Nova Scotia retriiverid suurepäraseid tulemusi paljudel koeraspordialadel ja -harrastustes.[3]

TõukatseRedigeeri

Retriiverite tõukatsega vaadatakse, kas koeral on säilinud piisavalt tõule iseloomulikke jahipidamisinstinkte. Et koera treenida ja instinkte säilitada, on välja mõeldud palju jahil käimisele alternatiivseid viise. Katse eesmärk on testida koera suhtumist võõrastesse, enesekindlust, omaalgatuslikkust, suhtumist püssilasku, lõhnameele kasutust, saagi haaret, saagi toomist ning äratoomis-, ujumis- ja koostöötahet. Saavutamaks tšempionitiitlit, on tõukatse positiivne sooritus kohustuslik.[22][23]

TasemekatseRedigeeri

Tasemekatsel saavad osaleda tõukatse läbinud koerad. Selle eesmärk on hinnata koera suutlikkust ja tahet saak ära tuua ning toimida kasutuskõlbliku jahikoerana retriiveritele tüüpilises jahiolukorras. Tasemekatse on võistlusala, meistriks tulekuks pole see vajalik.[24]

VerejälgRedigeeri

Kõiki jahikoeri on võimalik õpetada jälitama haavatud ulukit, mis on vajalik, kui jahil olles ei saa saakloom surma, vaid vigastada. Toller'id on verejälje ajamises üldiselt edukamad kui teised retriiverid.[25][22]

SõnakuulelikkusRedigeeri

Sõnakuulelikkus (SK) on spordiala, mille eesmärk on õpetada koerale sõnakuulelikkust, parandada omaniku ja koera vahelist suhet ning näidata, kuidas saab koer inimesele kasulik olla. Kuigi toller'id on targad ja õpivad kiiresti, tuleb nende õpetamisel olla kannatlik ja leida viise, kuidas koer ära ei tüdineks.[26][27]

AgilityRedigeeri

Agility (AG) on spordiala, mille eesmärk on õpetada koerale osavust ja omanikuga koostöö tegemist, et läbida takistusrada võimalikult kiiresti ja puhtalt. Toller'id võivad oma suurusest lähtudes olla nii midi- kui ka maksiklassis. Nova Scotia retriiverid armastavad joosta, nad on kiired ja osavad ning teevad hästi koostööd, mispärast sobivad nad ideaalselt agility-koeraks.[28]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Nova Scotia retriiver" (PDF). EKL. 24.06.1987. Vaadatud 10.12.2020. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Nova Scotia Duck Tolling Retriever" (PDF) (inglise keeles). FCI. Vaadatud 10.12.2020. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Tollerist". www.toller.ee. Vaadatud 04.11.2020.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 "Nova Scotia Duck Tolling Retriever". www.akc.org. Vaadatud 04.11.2020.
  5. "Nova Scotia Duck Tolling Retriever". www.ckc.ca. Vaadatud 04.11.2020.
  6. "Nova Scotia Duck Tolling Retriever". www.nslegislature.ca. Vaadatud 04.11.2020.
  7. 7,0 7,1 7,2 "Nova Scotia Duck Tolling Retriever". www.fci.be, 05. veebruar 1999. Vaadatud 04.11.2020.
  8. "Official Standard for the Nova Scotia Duck Tolling Retriever". www.akc.org, 01. september 2011. Vaadatud 04.11.2020.
  9. Spencer, J. "The Nova Scotia Duck Tolling Retriever". www.gundogmag.com, 23. september 2010. Vaadatud 04.11.2020.
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 "Tolleritel esinevad haigused". www.toller.ee. Vaadatud 04.11.2020.
  11. Hocax, Lorraine; Bollows, Jan. "Dental Disease in Dogs". www.vcahospitals.com. Vaadatud 06.11.2020.
  12. "Nova Scotia Duck Tolling Retriever". www.dogtime.com. Vaadatud 06.11.2020.
  13. 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 13,5 "Nova Scotia Duck Tolling Retriever". www.animalhealthcenternh.com. Vaadatud 04.11.2020.
  14. "Nakkushaigused ja Vaktsineerimine". www.koer.ee. Vaadatud 04.11.2020.
  15. Orro, J. "Parasiidid: solkmed ja ussid". www.retriiverid.ee, 02. veebruar 2011. Vaadatud 04.11.2020.
  16. Dostál, J., Horák, P., Hrdlicová, A., Stratil, A. "Simplified PCR analysis of a mutation in the NHEJ1 gene causing Collie eye anomaly in some dog breeds". www.agriculturejournals.cz, 19. jaanuar 2011. Vaadatud 04.11.2020.
  17. "Kaelõikus". www.silmakeskus.ee. Vaadatud 05.11.2020.
  18. "Sarvkesta düstroofia: põhjused, sümptomid ja ravimeetodid". et.trypathnow.com, 2020. Vaadatud 05.11.2020.
  19. Saadi, S. "Autoimmuunhaigused". www.virtuaalkliinik.ee, 25. november 2019. Vaadatud 05.11.2020.
  20. "Autoimmuunhaigused". www.vetderm.ee. Vaadatud 05.11.2020.
  21. Michelsen, J. "Canine elbow dysplasia: Aetiopathogenesis and current treatment recommendations". www.sciencedirect.com, aprill 2013. Vaadatud 05.11.2020.
  22. 22,0 22,1 "Harrastused". www.toller.ee. Vaadatud 04.11.2020.
  23. "Toller diversity". www.thetollerclub.co.uk. Vaadatud 05.11.2020.
  24. Kuhi-Thalfeldt, R. "Mis toimub tasemekatsel?". www.retriiverid.ee, 13. mai 2017. Vaadatud 05.11.2020.
  25. "Kunstliku verejälje reeglid". www.retriiverid.ee, 28. august 2014. Vaadatud 05.11.2020.
  26. "New to obedience?". www.thekennelclub.org.uk. Vaadatud 05.11.2020.
  27. "Obedience Trial & Rally Obedience Trial Rules & Regulations". www.ckc.ca, 01. jaanuar 2018. Vaadatud 06.11.2020.
  28. "Agility". NSDTRC-USA. Vaadatud 06.11.2020.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri