Nottbecki maja
Nottbecki maja on hoone Tallinnas aadressil Pikk 29a, kus tegutseb Tallinna Vene Muuseum.
Algne hoone ehitati arvatavasti 14. ja 15. sajandi vahetusel. Tänapäevase fassaadi sai Nottbecki maja sai tõenäoliselt 18. sajandi teisel poolel.[1]
Hoone on arvatud ehitismälestiseks.[2]
Ajalugu muuda
Kolmekorruselise kivimaja põhimüüristik ehitati arvatavasti 14. ja 15. sajandi vahetusel.
Teadaolevalt oli maja esimene omanik aastatel 1402–1431 raehärra Arent Saffenberg, kellele kuulus ka naaberkinnistu. Pärast raehärra surma 1440. aastal sai kinnistu omanikuks tema väimees Hans Haneboll. Allikais on maja mainitud ka 1478. ja 1486. aastal, mil maja omanik oli renessansiajastu kuulsa kunstniku Michel Sittowi (1469–1525) äi Hans Allunse (või Allunze). 1516. aastal sai maja uueks omanikuks raehärra Jürgen Bade, kes andis oma tütre naiseks von Nottbecki perekonna liikmele. 16.–17. sajandil olid maja omanikud Mustpeade vennaskonna liikmed ja raehärrad. 18. sajandi esimesel poolel kuulus maja tollirevident Wilkenile, kes täitis oma ametikohuseid sadamas. 1756. aastal sai maja omanikuks Käina pastori poeg, kaupmees Otto Samuel Tunder. 1783. aastast aga läks maja testamendi järgi tema pojale Karl Samuel Tunderile, kes abiellus viimase omaniku Wilkeni tütrega. Tunder ise oli raehärra aastail 1800–1811 ning kuni 1862. aastani kuulus hoone Tunderite perekonnale. Tõenäoliselt sai maja oma praeguse ilme just sel ajal, kui see oli Tunderite perekonna valduses, ehk 18. sajandi teisel poolel.[1]
1885. aastal sai maja uueks omanikuks Helene von Nottbeck (sündinud paruness Girard de Soucanton). Nottbecki perekonna valduses oli see hoone ja samuti kõrvalkrunt Pikk 29 (1879. aastast omanik Eugen von Nottbeck). Pärast mehe surma 1900. aastal liideti kaks krunti üheks kinnistuks ning järgmisel aastal vormistati kogu vara naise nimele.[1]
1902. aastal kujundati maja ruumid kapitaalselt ümber ning seepärast ei kujuta nende interjöör endast kunstiväärtust. Hoone fassaadi aknad muudeti 1881. aastal arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi.[2]
1903. aasta jaanuaris ilmus ajalehes Teataja kuulutus, et kunstnik Ants Laikmaa avab Nottbecki majas asuvas korteris joonistamise ja maalimise kursused. Korter Nottbecki majas koosnes kolmest toast: söögituba, magamistuba ja ateljeekool nelja suure aknaga võlvsaalis. Kunstnikule ja tema 20 õpilasele oli ruum kitsavõitu ning seepärast oli Laikmaa sunnitud üürima lisaruumid naabruses asuvas Berensi majas. Ateljeekool alustas tööd 1903. aasta märtsis. Kahe maja vahet joosta oli aga väga ebamugav ja seetõttu kolis Laikmaa 1904. aasta sügisel ateljeekooli ümber Kalamajja Niine tänaval asuvasse Kotke majja, kus tema ateljee jaoks oli juba kolm ruumi, lisaks isiklikud elutoad.[1]
Von Nottbecki perekond elas kuni 1939. aastani ise kõrvalmajas Pikk 29, aga Pikk 29a ehitati ümber üürimajaks.[1]
2012. aastal andis Tallinna Linnavalitsus hoone tasuta SA Tallinna Vene Muuseum kasutusse.[3] Alates 2016. aastast tegutseb hoones Tallinna Linnamuuseumi filiaal Tallinna Vene Muuseum.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eduard Kohlhof, Ühe maja lugu., Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb.
- ↑ 2,0 2,1 3042 Elamu hooviansambliga Pikk t.29a, 15.-20.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Linn annab Pikk 29a äriruumid Vene Muuseumi kasutusse, Tallinn.ee, 8. veebruar 2012