Notariaalselt tõestatud testament

Notariaalselt tõestatud testament on üks Eestis kehtivast testamendi vormist.

Eestis jagunevad pärimisseaduse järgi testamendid notariaalseteks ja kodusteks[1]. Mõlemad testamendi vormid on enda õigusjõult samaväärsed. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud. Notariaalne testament jaguneb samuti kaheks: notariaalselt tõestatud ja notarile hoiule antud testament.[2] Tõestatud testamendi olulise tunnusena on selle tegemisse kaasatud notar, kes pärandaja suulise või varem valmis kirjutatud tahteavalduse tõestab.[3] See testamendi liik on vaieldamatult õiguskindlaim.[3]

Notari kohustused testamendi tõestamiselRedigeeri

Notar on kohustatud viimse tahte avalduse tõestamisel:

  1. notar peab olema pädev tõestama;
  2. tuvastama isiku ja tema testeerimisvõime;
  3. kontrollimis- ja nõustamiskohustus[4] (sisaldab: selgitama välja pärandaja tõelise tahte, selgitama talle sõltumatult ja erapooletult eri õiguslikke võimalusi oma eesmärkide saavutamisel ja surmapuhuste korralduste õiguslikke tagajärgi; hoiatama soovimatute tagajärgede eest ning seejärel sõnastama inimese tahte ühemõtteliselt ja juriidiliselt korrektselt[3]);
  4. testamendi tõestamiseks tuleb koostada notariaalakt ja see notari juuresolekul osalejatele ette lugeda, nende poolt heaks kiita ning osalejad ja notar allkirjastavad selle omakäeliselt;
  5. testamendi tõestamise eest tuleb testaatoril tasuda tehingu väärtusest mittesõltuv kindel tasumäär, mis on sätestatud notari tasu seaduses[3].

Enne allkirjastamist peab notar kogu tema tõestamise käigus koostatud notariaalakti teksti pärandajale ette lugema. Kui tõestamisel osalesid tunnistajad (kuni kaks erapooletut) või usaldusisik, kirjutavad ka nemad notariaalaktile omakäeliselt alla. Originaal jääb notari kätte ega kuulu väljastamisele, ja pärandaja võib saada notariaaldokumendist algärakirja.[5] Notar peab järgmisel päeval esitama teatise pärimisregistrile.[6]

Kui notar on teadlik või veendunud selles, et pärandaja ei oska lugeda, peab pärandaja oma viimset tahet väljendama suuliselt. Kui ta ei kuule, ei räägi või ei näe piisavalt hästi, tuleb notariaalseks tõestamiseks kohale kutsuda tunnistaja või teine notar, kui pärandaja sellest ei loobu. Pärandajale, kes ei kuule, tuleb protokoll kohustuslikus korras ettelugemise asemel esitada läbivaatamiseks. Kui pärandaja, kes ei kuule ega saa kõneleda, ei suuda end väljendada ka kirjalikult, peab notariaalseks tõestamiseks kohale kutsuma usaldusisiku, kellele pärandaja saab end arusaadavaks teha.[7] Notariaalaktile lisatakse akti kirjalik tõlge, kui isik avaldab testamenti tehes notarile oma viimse tahte suuliselt, kuid ei oska piisavalt keelt.[8]

Notar saab tõestamistoimingust ka keelduda, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega. Samuti ka siis, kui toimingu eesmärgid on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus.[8]

Isiklikkuse nõueRedigeeri

Notariaalselt tõestatud testament peab olema testaatoril isiklikult tehtud, väga oluline on isiku tuvastamine. Isiku tuvastamisel lähtub notar talle tõestamistoimingut taotleva isiku esitatud isikut tõendavast dokumendist. Esiteks hindab notar seda visuaalse vaatluse teel ja seejärel võrdleb seda Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna andmebaasi fotol kujutatuga. Notaril on õigus keelduda isiku tuvastamiseks esitatud dokumenti aktsepteerimast juhul, kui dokument ei ole kehtiv või on kehtetuks tunnistatud.[9] Tegemist on rangelt notari isikliku kohustusega ja seda ei saa delegeerida büroo personalile.[10]

Isegi kui pärandaja esitab notarile tõestamiseks juba enda või teise juristi ettevalmistatud viimse tahte avalduse, ei vabasta see notarit nõustamiskohustusest. Notari nõustamiskohustus hõlmab ka selgitusi viimse tahte muutmise võimaluste kohta. Notar võib avaldada andmeid testamendi olemasolu ja sisu kohta ainult pärast testaatori surma.[3]

TesteerimisigaRedigeeri

Notariaalselt tõestatud testamenti võib teha ka vähemalt 15-aastane alaealine.[11] Kuivõrd testamendi üks eeldus on, et isik teeb testamendi isiklikult, ei ole eestkostja sekkumine testamendi tegemisse vajalik. Selleks, et oleks tagatud tõestamisseadusest tulenevate oluliste nõustamiskohustuste kaudu ka alaealise huvide adekvaatne kaitse, peab testament olema tehtud just notariaalselt tõestatud vormis.[12]

ViitedRedigeeri

  1. Pärimisseadus 3. peatükk. – RT I, 10.03.2016, 16.
  2. Pärimisseadus § 20. – RT  I, 10.03.2016, 16.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Pärimisõigus, Tiina Mikk. Lk 72. Tallinn 2012 2., täiendatud trükk
  4. Pärimisõigus, Hans Brox. Kirjastus Juura, 2003. Tallinn. Lk 60.
  5. Pärimisõigus, Urve Liin. Kirjastus ilo, 2005. Tallinn.  Lk-d 82-84.
  6. Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord, §-d 6-7. – RT I, 06.03.2015, 37.
  7. Tõestamisseadus §-d 23-25. – RT I 10.03.2016, 14
  8. 8,0 8,1 Tõestamisseadus § 33. – RT I 10.03.2016, 14.
  9. Notarite Koda. Notarite Koja aktid. Isiku tuvastamise. Kinnitatud Notarite Koja koosolekul 26.03.2010. – Arvutivõrgus: https://www.notar.ee/5946 (11.04.2018).
  10. Pärimisõigus. Urve Liin. Lk 62. Tallinn, 2005.
  11. Pärimisseadus § 27. – RT  I, 10.03.2016, 16.
  12. Pärimisseaduse eelnõu. 56 SE. – Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bf9178a0-a068-736c-7b0f-654c7b4fa81f/P%C3%A4rimisseadus (27.03.2018).