See artikkel räägib ettekuulutuste autorist, Judas Priesti albumi kohta vaata lehekülge: Nostradamus (album)

Nostradamus (Michel de Nostredame; sündinud 14. detsember[1] 1503 St-Rémy-de-Provence'is[1] – surnud 2. juuli 1566) oli prantsuse apteeker, arst ja ennustaja.

Nostradamuse kaasaegne portree, mille autor on tema poeg Cesar

Ta sai tuntuks raamatuga "Les Propheties" ("Ennustused", 1555). Tihti on teda peetud maailmaajaloolise tähtsusega sündmuste küllaltki täpseks ettekuulutajaks, kuid samas olid tema ennustused ülimalt ebamääraselt tõlgendatavad.

Elulugu

muuda

Lapsepõlv

muuda

Michel de Nostredame sündis 1503. aastal Lõuna-Prantsusmaal Saint-Rémy-de-Provence'is, kus ta väidetav sünnimaja on siiani alles. Michel de Nostredame oli üks Reynière de St-Rémy ja kaupleja[1] Jaume de Nostredame'i vähemalt kaheksast lapsest. Pere oli juudi juurtega, kuid 1455. aasta paiku oli Jaume'i isa omaks võtnud katoliku usu ning koos sellega kristliku nime Pierre ja perekonnanime Nostredame. Nostradamuse teadaolevad õed-vennad olid Delphine, Jehan (u 15071577), Pierre, Hector, Louis (s 1522), Bertrand, Jean ja Antoine (s 1523).

Nostradamuse lapsepõlvest teatakse vähe, aga traditsiooniliselt arvatakse, et teda õpetas emapoolne vanavanaisa Jean de St. Rémy, kes aga kadus ajaloolistest allikatest juba 1504. aastal, kui laps oli vaid aastane.

Kooliaastad

muuda

15-aastaselt läks Nostradamus Avignoni ülikooli bakalaureusekraadi omandama. Vähem kui aasta pärast oli ta sunnitud Avignonist lahkuma, kui ülikool suleti katkuhirmu ees. 1529. aastal, olles vahepeal töötanud apteekrina ja reisinud Lõuna-Euroopa maanteedel ränd­ravitsejana[1], läks ta Montpellier' ülikooli, et saada doktorikraad meditsiinis, aga ta visati koolist välja, kuna avastati et ta oli töötanud apteekrina, mis oli ülikooli poolt keelatud. Pärast seda jätkas Nostradamus töötamist (eeldatavasti jälle apteekrina) ja sai tuntuks "roositableti" leiutamisega, mis väidetavalt kaitses katku vastu.

Abielu

muuda

1531. aastal kutsus tuntud renessansi õpetlane Jules-César Scaliger Nostradamuse Agenisse. Agenis abiellus Nostradamus naisega, kelle nimes pole ajaloolased kindlad (võimalik, et ta nimi oli Henriette d'Encausse), kellega ta sai kaks last. 1534. aastal surid ta naine ja lapsed tõenäoliselt katku. Pärast nende surma reisis ta läbi Prantsusmaa ja võimalik, et ka Itaalias.

1545. aastal oli Nostradamus abiks Marseilles katku vastu võitlemises väljapaistvale arstile Louis Serrele. Hiljem jätkas ta katku vastu võitlemist omal käel. 1547. aastal abiellus ta rikka lese Anne Ponsarde'iga ja paar asus elama Salon-de-Provence'i. Nad said kuus last: kolm tütart ja kolm poega.

Ennustused

muuda
 
Nostradamus

Pärast järgmist käiku Itaaliasse kaugenes Nostradamus meditsiinist ja hakkas tegelema okultismiga. Minnes ajaga kaasa, kirjutas ta 1550. aastal astroloogilise almanahhi ja muutis nime "Nostredame" ladinapäraseks – Nostradamus. Almanahhi edu järel otsustas ta neid aastas kirjutada kaks-kolm. On teada, et Nostradamuse loodud almanahhid sisaldasid kokku vähemalt 6338 ettekuulutust. Tänu almanahhide kirjutamisele hakkasid aadlikud ja teised esinduslikud inimesed temalt küsima nõu ja horoskoopide koostamist. Sel ajal alustas ta ka raamatu kirjutamist, mis pidi sisaldama tuhandet katrääni, mille poolest ta tänapäevalgi kuulus on. Kuna Nostradamus tundis hirmu usufanaatikute ees, kes oleks raamatu avaldamist oluliselt mõjutanud, segas ta oma ettekuulutustes kreeka, itaalia, ladina ja provanssaali keeli. Neid sisaldav Nostradamuse kuulsaim raamat "Centuries Astrologiques" ("Astroloogilised ennustused")[1] sai pärast avaldamist vägagi erinevate reageeringute osaks. Mõned arvasid, et Nostradamus oli kurjuse teener, pettur või hullumeelne, samas kui paljud kõrgklassi inimesed arvasid, et tema loodud katräänid olid Jumala inspireeritud. Nostradamus ise oli vägagi aldis seda väitma. Hiljem hakati seda ennustusteraamatut nimetama "Centuries" ("Sadakonnad").

Nostradamuse katräänid on raamatusse paigutatud ilmselt suvalises ajalises järjekorras, kasutades mitmekordselt šifreeritud isiku- ja kohanimesid ning keerukat ümber- ja kaudeütlemist. Mõned Nostradamuse uurijad on vahel väitnud, et katräänide paigutuses on mingi süsteem. Paraku nende autorite väidetavad tulevikku puudutavad tõlgendused on ekslikeks osutunud. Aastaarve leidub ennustustes vähe, üheks erandiks on ettekuulutus katräänis 1072 1999, mida vahel peeti saabuma pidanud maailma lõpuks. Ometi katrääni hoolikal lugemisel ei leia sealt sõnagi maailmalõpu kohta. Selle asemel võib leida ennustusest vihjeid 2001. aasta New Yorgi terrorirünnaku ja 2003. aastal alanud Iraagi sõja kohta. Kogu see segadus loob Nostradamuse ennustuste uurijaile piisava kombineerimisoskuse juures hiilgava võimaluse lugeda prohveti ennustustest väga erinevaid sündmusi, piirkondi, isikuid või olukordi (näiteks on sama katrääni tõlgendatud nii Karl Marxi kui ka Adolf Hitleri kohta käivana). Tuleviku ennustamisel Nostradamusest paraku abi ei ole, eri autorite esitatud tulevikustsenaariume võib pidada vaid nende endi oletusteks, mitte tõsiseltvõetavateks Nostradamuse ennustusteks. Kõik Nostadamuse väidetavasti ennustatud sündmused on sellistena tuntuks saanud alles tagantjärele. Nostradamus on ennustanud hävingut ja kitsikust aastani 3797.[1]

Tuntuim Nostradamusele omistatud ja tema eluajal täitunud ennustus on ettekuulutus Prantsusmaa kuninga Henri II surmast turniiril.

1560ndail sai Nostradamusest Prantsuse õukonnaastroloog ja nõunik.[1]

Nostradamus suri 1566. aastal podagrast tekitatud tüsistustesse. Legendi kohaselt olevat hauarüüstajad leidnud Nostradamuse kirstust vaskplaadi, millele oli graveeritud nende sisenemise kuupäev.

Raamatud

muuda
  • "Uurimistöö kosmeetika ja keediste kohta" (1552)[1]

Vaata ka

muuda

Kirjandus

muuda
  • "Mida ennustas Nostradamus?", Juks, 1993

Välislingid

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Telling, Lasse (10. november 2023). "Igor Mangi kauge eelkäija Nostradamus: kas prohvet või petis?". Imeline Ajalugu. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2024. Vaadatud 1. jaanuaril 2024.