P-51 Mustang
P-51 Mustang oli Ameerika Ühendriikides firmas North American Aviation loodud ühe kolbmootoriga ühekohaline monoplaan-hävituslennuk. Kokku ehitati 15 875 P-51 lennukit. Mustangi loetakse teise maailmasõja üheks täiuslikumaks propeller-hävituslennukiks. Hävitaja oli kasutusel aastatel 1942–1957.
Tüüp | hävituslennuk |
---|---|
Tootja | North American Aviation |
Disainer |
Edgar Schmued Raymond H. Rice Larry Waite E. H. Horkey |
Esmalend | 26. oktoober 1940 |
Võeti kasutusele | 1942 |
Võeti kasutusest | 1957 |
Põhikasutajad | USA |
Muud kasutajad | Suurbritannia |
Toodanguarv | 15 875 |
Ühe maksumus | 50 985 USA dollarit (1945) |
P-51 kasutuselevõtt lahendas edukalt Saksamaad pommitavate liitlasvägede pommituslennukite kaitsmise probleemi. Mustangist kiiremad hävituslennukid ilmusid alles päris sõja lõpus.
Ajalugu
muudaSuurbritannia õhujõudude (RAF) hankekomisjon USA-s soovis, et North American Aviationi lennukitehas hakkaks Suurbritannia jaoks ehitama hävituslennukeid P-40 Kittyhawk, mis polnud juba sel ajal just kõige paremad lennukid. Tehase peakonstruktor lubas ehitada hoopis kiiremini uue ja parema lennuki kui P-40, mille litsentsi alusel konveierile saamine võtnuks rohkemgi aega. RAF oli ettepanekuga nõus ja tellis kohe 320 lennukit. Uus lennuk projekteeriti ja sai valmis vähem kui poole aastaga. Lepingu sõlmimisest valmis lennukini kulus 102 päeva.
Uuel lennukil, tüübinimega NA-73X oli jõuallikaks veel Allisoni mootor Allison V-1710. Britid suurendasid lennukite tellimuse arvu 620-ni. Lennuk sai nimeks Mustang, mille esmalend toimus 26. oktoobril 1940.
Uuel lennukil oli esmakordselt kasutusel laminaarne tiivaprofiil. Kerealusesse jahutussüsteemi tunnel koos sellesse paigutatud mootori radiaatoriga moodustas omalaadse jahutusdüüsi, mis tekitas radiaatori õhutakistust kompenseeriva reaktiivtõuke. Kokkuvõttes oli Mustang märgatavalt kiirem kui P-40.
Inglismaal Mustangile paigaldatud Merlini mootoriga proovilende teinud Rolls-Royce'i katselendur Ron Harker soovitas kõik tellitavad lennukid varustada Merlini mootoritega, sest P-51 lennuomadused olid Merlini mootoriga palju paremad. USA-s hakkas Merlini mootoreid litsentsi alusel valmistama firma Packard (Packard V-1650-7).
Esimeste Suurbritanniale üle antud lennukite P-51 üheks puuduseks oli piiratud vaateväli kabiinist, sest ruleerimisel segas piloodi vaatevälja ettepoole lennuki kõrge ninaosa, mis oli järsu nurga all ülespoole suunatud. Vaatevälja segava karkassiga kabiin oli ajale jalgu jäänud, mistõttu britid sobitasid mitmele lennukile klaaspindade keskmise avaneva osa asemele Robert Malcolmi kujundatud tilgakujulise kupli, millel puudus segav raamistik. Sellest eeskujust lähtudes tehti USA tehastes järgmistele Mustangidele iseloomulik uus raamistikuvaba tilgakujuline lükandkuppel.
Lennutehnilised andmed
muuda- Pikkus: 9,8 m
- Tiivaulatus: 11,3 m
- Kõrgus: 4,2 m
- Mootor: 1 Packard V-1650-7, 12-silindriline vedelikjahutusega V-mootor, 1650 hj
- Suurim kiirus: 703 km/h (7600 m kõrgusel)
- Reisikiirus: 523 km/h (3050 m kõrgusel)
- Lennulagi: 12 500 m
- Tühikaal: 3450 kg
- Lennukaal: 5260 kg
- Relvastus: 6 kuulipildujat 50-Browning MG53-2 ja kuni 900 kg pomme