Nordenham
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2019) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2019) |
Nordenham on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wesermarschi kreisis. Linna pindala on 87,32 km². 31. detsembril 2017 elas seal 26 230 inimest.
| Nordenham | |
|---|---|
 | |
Pindala: 87,8 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 26 410 (31.12.2023)[2] | |
| Koordinaadid: 53° 30′ N, 8° 28′ E | |
 Valla asend Wesermarschi kreisis |
Paiknemine
muuda
Linn paikneb Weseri jõe suudmes (läänekaldal) Butjadingeni poolsaarel Põhjamere rannikul. Sadamalinn Bremerhaven paikneb teisel pool jõge (idakaldal). Midgardi sadam Nordenhamis on suurim eraomanduses sadam Saksamaal. Lõunasse jäävad Bremeni ja Oldenburgi linnad. Kohalik keskkond on peamiselt padur, eriti Marsch oder Schwemmland.
Linnaosad =
muudaNordenham koosneb 35 linnaosast, igaüks pika ajalooga eraldi kogukond: Abbehausen, Abbehauser Groden, Abbehauser Hörne, Abbehauserwisch, Atens, Atenserfeld, Blexen, Blexersande, Blexerwurp, Bulterweg, Butterburg, Einswarden, Ellwürden, Enjebuhr, Esenshamm, Esenshammer Altendeich, Esenshammer Oberdeich, Esenshammergroden, Friedrich-August-Hütte, Grebswarden, Großensiel, Havendorf, Heering, Hoffe, Kloster, Moorseersand, Oberdeich, Phiesewarden, Rahden, Sarve, Schockumerdeich, Schweewarden, Schütting, Tettens, Treuenfeld ja Volkers. Kaks lähedalasuvat saart on samuti linna osad: Langlütjen I ja Langlütjen II.
Ajalugu
muudaNordenham on arenenud Atensi linnast tänu kaupmees Wilhelm Mülleri jõupingutustele, kes müüs 19. sajandi lõpus veiseid ja lambaid Inglismaale. Mõned vanemad osad praegusest linnast on vanad külad või Wurtendörfer (umbes nagu 'terp-külad') Blexen, Einswarden ja Atens. Piiskop Willehad, Northumbriast pärit friislaste misjonär, suri Blexenis 789. aastal, mis on ka üldiselt tunnustatud Blexeni asutamisaasta. 1407. aastal püstitas hansalinn Bremen Vredeborchi või Friedeburgi ('rahulossi'), linnuse (kuigi see oli arvatavasti rohkem suure kindlustatud maja moodi) huvide kaitseks mässuliste asukate, Rüstringeri friiside vastu. Kants purustati 1425. aastal ja on võimalik, et paika kasutas hiljem klooster.
Nordenhami linna asutaja Wilhelm Müller ehitas hiljem oma talumaja ja restorani samasse kohta. 1959. aastal need lammutati ja nende asemele ehitati kogukonnasaal. Raekoda ehitati 1953. aastal ja kohalik omavalitsus kolis 1954. aasta jaanuaris.
Aastatel 1499–1514 vallutas ala Oldenburgi krahvkond ja 1813. aastal Prantsuse keiser Napoleon, kelle armee laskis Blexeni kirikus 10 kohalikku elanikku maha.
1. mail 1908 sai Nordenham linnaõiguse ja 1955. aastast on Nordenham sõltumatu linn Wesermarschi kreisis.
Valitsuse industrialiseerimisprogrammide tõttu 1960. ja 1970. aastatel avasid erinevad tööstusharud Nordenhamis tehaseid. Muuhulgas on peamised tööstusharud Esenshammi lähedal asuv tuumaelektrijaam, mis kuulub poliitiliselt naabruses asuvale Stadlandi piirkonnale, lennukite ehitus (Premium Aerotec) ja keemiatööstus. Butjadingeni poolsaarel Nordenhamis väljas peavad inimesed piimakarja või töötavad turismitööstuses.
Sõpruslinnad
muuda- Peterlee, Durhami krahvkond (Ühendkuningriik), aastast 1981
- Świnoujście (Poola), aastast 1992
- Saint-Étienne-du-Rouvray (Prantsusmaa), aastast 2011
Transport
muudaLinna asukoha tõttu on transpordiühendused alla tavalist taset. Blexenist on parvlaevaühendus Bremerhavenisse, kuigi see on kannatanud reisijate arvu pideva vähenemise tõttu pärast Weseri tunneli avamist umbes 10 km Nordenhamist lõunas. Linn on ühendatud piirkondlikku maanteevõrku Bundesstraße 212 kaudu, millega Weseri tunneli juures ristub Bundesstraße 437, pakkudes ühendusi kiirteedega A 27 ja A 28.
Nordenhami saab jõuda Regional-Express rongidega; Nordenhami jaamast läheb iga tund rong Bremenisse. Eeldatavasti ühendatakse Nordenham S-Bahn Bremen võrku, mis arvatakse toimuvat aastaks 2010.
Majandus
muudaSuur osa linnaelanikest – umbes 4500 inimest – töötab tööstusettevõtetes, sealhulgas Premium Aerotec, Rhenus Midgard, Kronos Titan, Xstrata ja NKT Cables
Inimesi
muuda- Klaus Dede (1935–), ajakirjanik ja kirjanik
- Roy Uwe Ludwig Horn (1944–), linna kuulsaim poeg, "Siegfried & Roy" liige, kelle lapsepõlv möödus Blexenis, kuid pärast kooli lõpetamist lahkus linnast ja oletatavasti ei tulnud kunagi tagasi pärast oma tähelepanuväärset läbimurret mustkunstnikuna.
- Jürgen Rieger (1946–2009), jurist ja poliitik (NPD)
- Ina Korter (1955–), poliitik (Rohelised) ja Maapäeva liige
- Tolga Ciğerci (1992–), jalgpallur
- Tolcay Ciğerci (1995–), jalgpallur
Viited
muuda- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2023), vaadatud 16.11.2024.