Norden
|
See artikkel räägib orkestrist; Saksamaa linna kohta vaata artiklit Norden (Ida-Friisimaa); ajakirja kohta vaata artiklit Norden (ajakiri); organisatsiooni kohta vaata artiklit Norden (organisatsioon). |
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2011) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Norden on suvine sümfooniaorkester, kuhu kuulub 70–100 muusikakõrgkooli õpilast Põhja- või Baltimaadest (Taanist, Islandilt, Soomest, Norrast, Rootsist, Eestist, Lätist, Leedust). Orkestri asutas 1993. aastal kunstiline juht Esa-Pekka Salonen ja orkestri eestvedajaks oli esimesed 15 aastat Rootsi Kontsert. Nordeni keskuseks sai 2008. aastal Kristiansand Norras, kunstiliseks juhiks Rolf Gupta.
Adgeri ülikooli, Kristiansandi sümfooniaorkestri ja rahvusvahelise kirikumuusika festivali ühisel ettevõtmisel loodi orkestrile uus korraldus ning tegevus planeeriti kuni aastani 2012. Kontori- ja prooviruume jagatakse Kristiansandi sümfooniaorkestriga Marvikas.
Esinemisproovid korraldatakse igal aastal jaanuaris ning orkester tegutseb aktiivselt kolmel nädalal igal suvel. Kandidaate võetakse vastu kõigist piirkondadest, paljud pillimängijad osalevad orkestris mitmel hooajal; vanusepiirang liikmetele on 25 eluaastat. Orkester Norden on käinud tuuridel suures osas Põhjamaades, mujal Euroopas ja Hiinas. Orkestrit on juhtinud mitmed tuntud Põhjamaade dirigendid.
Orkestri dirigendid aastatel 1993–2009:
- 1993 – En Shao
- 1994 – Leif Segerstam, Ulf Söderblom
- 1995 – Guido Aijmone Marsan
- 1996 – Paavo Järvi
- 1997 – Paavo Järvi
- 1998 – Paavo Järvi
- 1999 – Okko Kamu
- 2000 – Lü Jia
- 2001 – Okko Kamu
- 2002 – Susanna Mälkki, Esa-Pekka Salonen, Stefan Solyom
- 2003 – Okko Kamu
- 2004 – Mark Wigglesworth
- 2005 – Okko Kamu
- 2006 – Vasily Petrenko
- 2007 – Petri Sakari
- 2008 – Nicholas Kraemer
- 2009 – Joorma Panula
Orkestri repertuaari kuulub nii ajaloolist klassikalist muusikat kui ka improvisatsiooni ja elektroonikat; Mahleri ja teiste romantiliste klassikute teoseid kõrvuti roki-, popi- ja filmimuusikaga; samuti 20. sajandi klassikat Stravinskilt ja Messiaenilt. Kõige selle juures aga on orkestri keskmes Põhjamaade muusika pärand.
Sümfooniaorkester kui kultuuriinstitutsioon on püsivalt arenev, kuigi paljud võivad küüniliselt väita, et suur osa orkestrimuusikast on pärit heliloojatelt, kes surid juba aastakümneid, kui mitte sajandeid tagasi. Orkestril on 21. sajandil aga pidevalt uusi väljakutseid.