Nikolai Piksanov
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Nikolai Piksanov (11. aprill 1878 Novouzenski maakond, Samara kubermang – 10. veebruar 1969 Leningrad) oli Eesti vene kirjandusteadlane.[1]
Elulugu muuda
Lõpetas Samara vaimuliku seminari, õppis 1898–1904 TÜ ajaloo-keeleteaduskonnas vene-slaavi kirjandust, võttis osa kohalikust kirjanduselust ja üliõpilasliikumisest. NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1931). Oli Saraatovi, hiljem Moskva ja Leningradi Riiklik Ülikooli professor.[1]
Teadustöö muuda
Avaldanud arvukalt peamiselt tekstiuurimuslikke töid vene kirjanduse klassikute (Aleksandr Puškini, Ivan Gontšarovi jmt, eriti Aleksandr Gribojedovi) loomingu kohta, samuti uurimusi allikaõpetusest, bibliograafiast, ajakirjandusest ja kriitikast. Töid ka ühiskondliku mõtte ajaloost. Umbes 600 teadustrükist.[1]
Teoseid muuda
- Три эпохи. 1912
- Творческая история "Горя от ума"". 1928
- Горьки и фольклор. Л, 1935
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, 1889–1918, 71
- Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 275, 339, 392
- Большая советская энциклопедия, т. 45, 358; 2-oe изд, т. 33, 32
- Николай Кирьякович Пиксанов. М, 1968
- Петербургская Академия наук и Эстония. Тлн, 1978, 221.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.