Niiduk
Niiduk [1] ehk niidumasin on masin heintaimede ning tera- ja kaunviljade niitmiseks ning ka heinaalade tasandamiseks.
Liigitus muuda
Niidukeid liigitatakse jõuallika järgi käsi-, hobu-, mootor- ja traktorniidukiks.
Veel saab niidukeid jagada jõuallikaga ühendamise viisi (ripp-, poolripp-, liblik ja liikurniiduk), lõikemehhanismi tüüpide (vikat- ehk sõrmlatt-, rootor- ja vasarniiduk) ning lõikemehhanismide arvu järgi.
Lattniiduk muuda
Lattniiduki aktiivne lõikeosa on sirgjooneliselt edasi-tagasi liikuv lattvikat (kahevikatilisel niidukil liiguvad vikatid vastassuundades). Lattniiduki tööpõhimõte sarnaneb kääride omaga, kus lõiketerad liiguvad lõikesõrmede vahel. Lattniidukit kasutatakse ka kombaini heedri lõikemehhanismina. Esimesed lattniidukid tulid hobuste rakkesse. Neid kutsuti hobuniidukiteks [2] ja esimene patent sellele anti välja aastal 1822. Eestis võeti esimese iseliikuva niidukina kasutusele 1970. aastail ettevõtte Fortschritt masinat E-301 [3], millel kasutatakse niiteorganina lattniidukit.
Rootorniiduk muuda
Rootorniidukil püst- või rõhttelje ümber pöörlev nugaketas (ketasniiduk) või trummel (trummelniiduk). Heina tegemisel kasutatakse tänapäeval rohkem ketasniidukit. Tänapäevastel niidukitel on niitmisterasid poole rohkem kui pöörlevaid rootoreid. Jõuülekanne toimub läbi kiilrihmade kuni nurkreduktorini ja nurkreduktorist edasi hammasratastega. Lõikeseadeldis asub rippniidukil ees (eesrippniiduk), külgedel (külgrippniiduk), taga (tagarippniiduk) ja eraldi järgi veetav poomiga niiduk.
Vasarniiduk muuda
Vasarniiduki [4] niitmise mehhanismiks on T- või Y-vasarad, mis on ühendatud suure trumli külge. Vasarniidukiga ei niideta heina, vaid likvideeritakse heinakõrgendikke. See hoiab heinategemisel kasutatavad niidumasinad kauem tervena.
Lisaseadmed muuda
Niiduki lisatööseadisena kasutatakse muljumis-, hekseldus- või laadimisseadist.
- Muljurniiduk on heintaimede mahalõikamisel kasutatav muljumisseadeldis, mis lõhastab taimevarre osa, et tõhustada heina kuivamist ja jätab selle vaaluna maha. Muljurniiduk võib olla traktori poolripp- või rippmasin, aga ka liikurmasin.
- Niidukhekseldi on rohusööda koristamise masin. Niidukhekseldiga heintaimed ja silokultuurid niidetakse, hekseldatakse ja laaditakse punkrisse või veokisse. Niidukhelkseldi peamised koostud on heeder ja hekseldusseadis. Selline masin vanemast ajast on E-281. Eristatakse ripp-, poolripp- ja liikurniidukhekseldeid.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ A. Reintam (2009). "niiduk". Eesti entsüklopeedia. Eesti entsüklopeedia. Niidukid. Vaadatud 14.02.2017.
- ↑ Loretta Sorensen (2008). "A History of Hay Equipment: Evolving from Manual Mowing" (inglise). farmcollector. Hobuniiduk. Vaadatud 14.02.2017.
- ↑ kolhoos.pri. "E 301, E 302, E 303". kolhoos.pri. E301. Vaadatud 14.02.2017.
- ↑ AndrewT (2015). "Different Mower Types: What is a Flail Mower, and is it for You?" (inglise). lawnblog. Vasar niidukid. Vaadatud 14.02.2017.