New Yorgi börs

(Ümber suunatud leheküljelt New Yorgi aktsiabörs)

New Yorgi börs (New York Stock Exchange, lühend NYSE) on New Yorgis asuv aktsiabörs.

New Yorgi börs
New York Stock Exchange
Tüüp aktsiabörs
Asukoht New York, USA
Koordinaadid 40° 42′ 24″ N, 74° 0′ 41″ W
Asutatud 17. mail 1792 (praegusel kujul 8. märtsist 1817)
Omanik Intercontinental Exchange
Juhid Jeffrey Sprecher
Vääring dollar
Noteeritud väärtpabereid 2773
Turuväärtus 25 trln $ (2006)
Aastakäive 20,16 trln $ (2011)
Indeksid NYSE Composite Index
Dow Jonesi tööstuskeskmine
Koduleht www.nyse.com

NYSE on noteeritud ettevõtete turuväärtuse järgi maailma suurim aktsiabörs.

Börsil on noteeritud 2773 ettevõtte väärtpaberid. Noteeritud ettevõtete arvu poolest on ta maailmas neljas. Temast ettepoole jäävad Bombay börs (BSE) Indias, Londoni börs ja NASDAQ.[1]

Ajalugu Redigeeri

Märtsis 1792 alustasid New Yorgi 24 juhtivat maaklerit läbirääkimisi, et korrastada väärtpaberite müüki. 17. mail 1792 sõlmisid nad Lääneplaatani kokkuleppe, millega ühtlustasid tehingutelt võetava komisjonitasu 0,25%-le ja lubasid kaubelda ainult üksteisega, jättes niiviisi kõrvale oksjonid, kus väärtpabereid varem müüdi. Kokkulepe sai nime selle järgi, et maaklerid tavatsesid kokku saada suure plaatani all, aga lepingut seal ei sõlmitud.

Maaklerite arv kasvas kiiresti liiga suureks, et nad plaatani alla mahuksid. Nad hakkasid põhiliselt töötama kohvikutes. Eriti sai maaklerite poolest tuntuks Tontiini kohvik Wall Streeti ja Water Streeti nurgal, kus tegutseti 1817. aastani (kohvik lammutati 1855).

Esialgu kaubeldi põhiliselt valitsuse võlakirjade, näiteks USA iseseisvussõja sõjalaenude ja First Bank of America aktsiatega. Peatselt lisandusid eraettevõtete aktsiad, näiteks Bank of North America ja Bank of New York osakud.

1817 New Yorgi börs reorganiseeriti. Philadelphia eeskujul kehtestati piirangud manipulatiivsele kauplemisele ja börsile loodi formaalne juhtimine. Ühtlasi hakkas börs rentima hooneid, mida kasutati üksnes väärtpaberitega kauplemiseks. Kuni 1865 tegutseti mitmes kohas, hiljem pole börsi asukoht muutunud.

Kuni 20. sajandi esimese pooleni olid börsidele iseloomulikud suured kõikumised ja börsipaanikad. New Yorgi börs omandas 19. sajandi keskel juhtiva positsiooni, sest tänu regulatsioonimehhanismidele sai paanikatega paremini hakka kui näiteks Philadelphia börs.

1884 hakkas Charles Dow koostama oma esimest aktsiaindeksit. See ilmus The Wall Street Journali igapäevases kaheleheküljelises lisas Klientide Pärastlõunalehes. 2. jaanuaril 1886 sai sellest Dow-Jonesi indeks. Indeksi esimene väärtus oli 62,76, aga 1896. aasta börsipaanika ajal langes see kõigi aegade madalaima väärtuseni 28,48.

Pärast Esimese maailmasõja puhkemist suleti New Yorgi börs 31. juulil 1914, kuid avati osaliselt 28. novembril, et võimaldada kaubelda näiteks sõjalaenudega, ja täies mahus detsembri keskel.

16. septembril 1920 toimus Wall Streeti pommitamine. Plahvatuses hukkus 40 ja vigastada sai mitusada inimest. Plahvatuse korraldaja jäi välja selgitamata.

Viited Redigeeri

  1. "BSE - Key statistics". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuli 2012. Vaadatud 16. oktoobril 2008.

Välislingid Redigeeri