Neetliide on mittelahtivõetav liide, mis saadakse ühendatavatesse detailidesse tehtud avasse asetatud needivarva neetimisega. Neetliide moodustatakse avast väljaulatuva needivarva osa plastilise deformeerimisega, kusjuures needivarva ülejäänud osa täidab ava.

Neetliite kasutamine muuda

Neetliiteid kasutatakse kas leht- või ribametallist või siis valtsitud profiilterasest detailide ühendamiseks. Seoses keevitamise arenguga on neetliite kasutamine järsult vähenenud. Kuid täielikult ei ole neetliide siiski välja tõrjutud, sest kõiki materjale pole mõtet keevitada. Neetliidet kasutatakse endiselt palju plekitöödel. Näiteks värvitud ja tsingitud terasplekist katuseluukide tootmisel, kuna keevitamine rikuks värvkatte ja tsingikihi, mille taastamine läheks kulukaks.

Neetimine muuda

Detailidesse ava kas puuritakse või lüüakse. Neetimine toimub kas käsitsi needitangidega või mehaaniliselt (suruõhuvasaratega, pressidega). Väikese läbimõõduga (kuni 12 mm) terasneedid ja värvilistest metallidest needid asetatakse kohale külmalt. Terasneedid varva läbimõõduga üle 12 mm asetatakse kohale kuumutatult. Needi ettekuumutamine kergendab pea kujundamist ja parandab liite kvaliteeti.

Neetide materjal muuda

Neetide materjaliks on teras CT.2 ja CT.3, vask, alumiinium jms, olenevalt ühendatavate detailide materjalist ja konstruktsioonist.

Neetõmblus muuda

Detailide ühendamist mitme neediga nimetatakse neetõmbluseks. Neetõmblusi liigitatakse ühendatavate detailide liitmisviisi, neetide lõikele töötavate ristlõigete (lõikepindade) arvu ja neetide paigutuse järgi.

Neetõmbluste klassifikatsioon muuda

Otstarbe järgi muuda

  • tugevõmblused – kasutatakse metallkonstruktsioonides.
  • tiheõmblused – kasutatakse katelde ning rõhu all töötavate vedeliku- ja gaasimahutite juures (seoses keevitamise laia levikuga tänapäeval praktiliselt kasutust ei leia).

Kokkuneeditavate lehtede omavahelise asendi põhjal muuda

  • katteõmblus
  • ühe lapiga põkkõmblus
  • kahe lapiga põkkõmblus.

Neetide paigutuse järgi muuda

  • üherealine neetõmblus
  • mitmerealine neetõmblus. Mitmerealises õmbluses paiknevad needid ridadena, sagedamini aga malekorras.

Olenevalt needi lõikepindade arvust muuda

  • kahelõikeline õmblus,
  • mitmelõikeline õmblus.

Neetliite arvutus muuda

Välisjõudude mõjul võib neetliide puruneda, kusjuures needid lõigatakse läbi, lehti ja neete muljutakse või leht rebeneb neediavaga nõrgestatud ristlõikes. Võimaliku purunemise iseloom määrab kindlaks õmbluseelementide tugevusarvutuse metoodika.

Neetimisel surub neet lehed kokku, mistõttu nihutusjõud P esinemisel tekib lehtede vahel hõõrdejõud. Kuid hõõrdejõu suuruse kindlaksmääramine neetõmbluses on raske ning seepärast seda ei arvestata. Arvutustes eeldatakse, et needi varb täidab ava täielikult ning väldib detailide omavahelist nihkumist. Samuti oletatakse, et väliskoormus jaotub neetide vahel ühtlaselt. Öeldut silmas pidades võib ühelõikelise neetõmbluse tugevustingimuse avaldada järgmiselt:

  • Needi lõiketugevus

τl= ≤[τl], kus

 
Suurused neetliite arvutamiseks
    • P on nihutusjõud
    • d on neediava läbimõõt,
    • i neetide arv õmbluses,
    • l] – needi lubatav lõikepinge,
    • z – needi lõikepindade arv õmbluses.
  • lehtede lõiketugevus.

τ= ≤[τl`], kus

    • P – nihutusjõud;
    • τ – lehtede lubatav lõikepinge;
    • e – kaugus needi teljest lehe servani;
    • δmin – kõige õhema ühendatava lehe paksus;
    • d0 – needi läbimõõt (või ka neediava läbimõõt).
  • Lehtede tõmbetugevus ohtlikus lõikes.

σt= ≤[σt]

  • Ava seinte ja needivarva muljumistugevus:

σ m = ≤[σm]

Kaugus needirea telgjoonest kuni lehe lõikeservani võetakse puuritud avade korral e = 1,5d, löödud (pressitud) avade korral aga e = 2d. Needivarva läbimõõt võetakse d = 2δ, neetide samm tugevõmbluses t> 3d.

Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga φ, milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto.

Vaata ka muuda