Vikipeedia

NGINX

NGINX on vabavaraline tarkvara, mida kasutatakse peamiselt veebiserverina. Lisaks saab seda kasutada kirjade-postiteenuse puhverserverina (IMAP, POP3, SMTP) ja ka koormuse jaoturina (inglise k. load balancer) HTTP, TCP ja UDP serveritele.[4]

NGINX
Autor Igor Sysoev
Arendaja Nginx, Inc.
Esmaväljalase 4. oktoober 2004[1]
Viimane väljalase 1.25.5 / 16.04.2024 Muuda Vikiandmetes
Kirjutatud keeles C[2]
Suunitlus Veebiserver, vastupidine puhver (inglise k. reverse proxy)/meili server
Litsents 2-osaline BSD[3]
Veebisait www.nginx.com

Ajalugu muuda

Igor Sysoev alustas projektiga aastal 2002[5] ning kirjutas NGINX-i esialgu C10K probleemi lahendamiseks. C10K probleemi näol on tegemist 1999. aastal Dan Kegeli loodud terminiga[6] selgitamaks veebiserverite suutmatust toime tulla rohkete samaaegsete ühendustega.[4] Oma sündmuspõhise ja asünkroonse arhitektuuriga sai NGINX-st kiiresti kõige kiirem saadaval olev veebiserver.

Pärast projekti vabavaraliseks muutmist aastal 2004 hakkas projekt eksponentsiaalset arenema ning Sysoev otsustas asutada ettevõtte NGINX, Inc. (aastal 2011).[7] Ettevõtte eesmärk oli toetada platvormi arendust ning turule toodi toode nimega NGINX Plus, mille näol on tegemist laiendatud funktsionaalsusega eelkõige ettevõtetele suunatud kaubandusliku tootega.

Nginx vs Nginx Plus muuda

NGINX'st on kaks versiooni - OSS NGINX ja NGINX Plus. Viimane pakub mitmeid lisa funktsionaalsusi, mida OSS NGINX's ei ole.

NGINX Plus omadused/funktsionaalsused[8] muuda

  • HTTP/TCP/UDP koormusejaotur (inglise k. Load Balancer)
  • Sisu vahemälusse salvestamine (inglise k. Content Cache)
  • Veebiserver (inglise k. Web Server)
  • Julgestuskontrollid (inglise k. Security Controls)
  • Dünaamilised moodulid (inglise k. Dynamic Modules)
  • Seire (inglise k. Monitoring)
  • Kõrgkäideldavus (inglise k. High Availability (HA))
  • Kubernetes Ingress kontroller (inglise k. Kubernetes Ingress Controller)
  • Programmeeritavus (inglise k. Programmability)
  • Meedia voogedastus (inglise k. Streaming Media)

NGINX Plus toetatud jaotused[9] muuda

  • Amazon Linux
    • 2017.09 (x86_64)
  • Amazon Linux 2
    • LTS (x86_64)
  • CentOS
    • 6.5+ (i386, x86_64)
    • 7.0+ (x86_64, ppc64le)
  • Debian
    • 8.0 (i386, x86_64)
    • 9.0 (i386, x86_64)
  • FreeBSD
    • 10.4+ (x86_64)
    • 11.1+ (x86_64)
  • Oracle Linux
    • 6.5+ (i386, x86_64)
    • 7.0+ (x86_64)
  • Red Hat Enterprise Linux
    • 6.5+ (i386, x86_64)
    • 7.0+ (x86_64, ppc64le)
  • SUSE Linux Enterprise Server
    • 12, 12 SP1 (x86_64)
  • Ubuntu
    • 14.04 LTS (i386, x86_64, aarch64)
    • 16.04 LTS (i386, x86_64, ppc64le, aarch64)
    • 18.04 LTS (x86_64)

Populaarsus muuda

Novembris 2018 läbi viidud Netcrafti Veebiserverite uuringust[10] selgus, et NGINX omab on 21.71 protsendilist turuosa veebiserverite tootjate hulgas. Tänu sellele on NGINX positsioneerinud end Microsofti järel teisele kohale. Uuringus osales 1,652,185,816 lehekülge, 226,752,928 unikaalset domeeni ja 8,048,899 veebiserverit.[10]

Viited muuda

  1. ↑ Nginx Changes
  2. ↑ Coding Style
  3. ↑ NGINX Licence
  4. ↑ 4,0 4,1 NGINX glossary
  5. ↑ Mobily, Tony (2012). "Interview with Igor Sysoev, author of Apache's competitor NGINX". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2013. Vaadatud 23. septembril 2018.
  6. ↑ Dan, Kegel (1999). "The C10K problem".
  7. ↑ Igor Sysoev NGINX
  8. ↑ Features
  9. ↑ NGINX technical specs
  10. ↑ 10,0 10,1 "Netcraft Web Server survey". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2018. Vaadatud 27. novembril 2018.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=NGINX&oldid=6439245"