Nõrk tehisintellekt
Nõrk (kitsas) tehisintellekt on tehisintellekti liik, mida saab kasutada kindla raamistikuga piiratud ülesande lahendamiseks. See simuleerib inimese kognitsiooni ja on võimeline automatiseerima aeganõudvaid ülesandeid ning analüüsima andmeid viisil, mida inimesed mõnikord ei suuda.[1] Nõrk tehisintellekt võib jätta mulje, et see mõtleb nagu inimene, aga tegelikult pole ta oma olemasolust üldse teadlik.[2] Nõrga tehisintellekti eesmärgiks pole vajadus olla inimene, vaid inimese käitumise jäljendamine. Kõik süsteemid, mis tänapäeval (2020) kasutavad tehisintellekti, on just nõrga tehisintellektiga varustatud.[3]
Nõrga tehisintellekti kasutamine igapäevarakendustes muuda
Tänapäeval (2020) kasutatakse nõrka tehisintellekti paljudes kohtades, sest masinõppe lahendused juhivad paljusid elemente meie elus.[4] Selle abiga on võimalik leida väga suurtest andmehulkadest mustreid ning teha selle põhjal ennustusi.[1] Tänu sellele on see konkreetsete ülesannete täitmisel väga edukas ning ületab inimvõimete piire.[3]
Nõrka tehisintellekti kasutavate rakenduste näiteid muuda
- Isesõitvad autod
- Virtuaalsed abilised: Microsofti Cortana, Google'i Assistant, Amazoni Alexa, Apple'i Siri jne
- Näotuvastustarkvara
- Klientide abistamise tarkvara kõikvõimalikel veebilehtedel
- Otsingumootori loodud vastuste nimekirjas olevate veebilehtede järjekord
- E-poodides soovitused, millest inimene võiks huvitatud olla, arvestades tema ostuajalugu ja ostukorvi sisu
- Facebooki uudistevoos ilmuvad artiklid ja nende järjekord
- Rämpspostifiltrid, mis leiavad algoritmide abil üles reklaamid ning neid eemaldades hoiavad postkasti puhtana.
- IBM-i Watson
- Netflixi soovitused järgmiseks filmielamuseks
- YouTube'is automaatselt järgmisena esitatava klipi valik[1][2][3][4]
Nõrga tehisintellekti puudused muuda
Võimalus süsteemi rikke korral inimelule ohtlikke vigastusi tekitada muuda
- isesõitev auto, mis arvutab vastutuleva sõiduki asukoha valesti ja põhjustab surmava kokkupõrke
- terrorist, kes kasutab rahvarohkesse piirkonda lõhkelaengu paigutamiseks isesõitvat autot
Sellest tulenevalt ka probleem vastutuse määramisel. Kas on tegemist rikkega või disainiveaga.[1]
Suur maksumus muuda
Nõrga tehisintellekti koostamine ja ülalpidamine on kallis. Tarkvara vajab pidevalt uuendamist mitmesuguste keskkonna mõjutegurite tõttu. Kuna tegu on keeruliste masinatega, siis ka nende remont on kallis ja aeganõudev, kui osa andmeid on kaotsi läinud.
Ei asenda inimest muuda
Nõrgal tehisintellektil puuduvad emotsioonid ja moraalsed väärtused. See täidab seda, mis on programmeeritud, ega suuda otsustada õige või vale üle. See ei suuda otsuseid vastu võtta, sattudes võõrasse olukorda.
Algne loovus puudub muuda
Tehisintellekt ainult jäljendab, kõik selle looming on ainult modifitseeritud algmaterjal.
Inimeste töökohad kaovad muuda
Automatiseeritud robotid, mida juhib tehisintellekt, on võimelised täitma ülesandeid inimesest kiiremini, paremini ja odavamalt.
Inimesed muutuvad laisaks muuda
Inimesed võivad tehisintellekti juhitavatest aparaatidest liiga sõltuvaks saada. Nende loovus võib väheneda ning mugavust hakatakse kuritarvitama.[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Jake Frankenfield. "Weak AI". Vaadatud 13.01.2020.
- ↑ 2,0 2,1 "Weak Artificial Intelligence (Weak AI)". Vaadatud 13.01.2020.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Types of AI: distinguishing between weak, strong, and super AI". Originaali arhiivikoopia seisuga 13.01.2020. Vaadatud 13.01.2020.
- ↑ 4,0 4,1 "Narrow AI". Vaadatud 13.01.2020.
- ↑ "What is Artificial Intelligence (AI)?". Vaadatud 13.01.2020.