Nõo Lihatööstus

AS Nõo Lihatööstus on Eesti suurim kohalikul kapitalil põhinev lihatööstus, mis annab tööd ligi 200 inimesele. Nõo Lihatööstuse sortimenti kuulub üle 400 kvaliteetse lihatoote, mis valmivad Tartu lähedal Nõos. Peale koduturu ekspordib ettevõte oma toodangut ka Lätti, Leetu, Soome ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Nõo Lihatööstus on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liige.

AjaluguRedigeeri

AS Nõo Lihatööstus asutati 25. mail 1992. aastal endise Nõo kolhoosi vorstitsehhi ruumides. Esimene toodang valmis 1. augustil 1992 ning päevas toodeti 100 kilo Nõo rulaadi. Peagi avati esimene kauplus Tartus, kaubeldi ka turgudel.

  • 1994. aasta jaanuarist 1995. aasta juulini viidi ligi 40% toodangust Venemaale, mistõttu tekkis vajadus laiendada tootmispinda – ehitati uus toodete hoiuruum ja väljastusruum. Arendati üle-eestiline müügivõrk, mille põhirõhk oli Tallinnal.
  • 1997. aastal avas uksed Äksi tapamaja, mis võimaldas kasutada ainult oma liha ja tõsta tooraine kvaliteeti.
  • 1999. aastal ehitati uus valmistoodangu viilutus- ja pakendusosakond, hoiu- ja väljastusruumid ning investeeriti uutesse seadmetesse, mille tulemusel sai ettevõte vabariigi veterinaarameti poolt uue tegevusloa. Sama aasta 1. detsembril võeti kasutusele uus kaubamärk Lihavürst, mille järgi tuntakse ja hinnatakse Nõod tänaseni.
  • 2002. aasta septembris avas Nõo Lihatööstus uue 1000 ruutmeetri suuruse tootmishoone ning koos vana osaga kasvas tootmispind 2200 ruutmeetri suuruseks. Investeeringu kogumaksumus oli 45 miljonit krooni. Lihatööstusesse soetati uus, 12 miljonit krooni maksnud pakendamisliin, mis kuulub maailma tipptehnoloogia hulka ja oli esialgu Eestis ainuke. 10 miljonit krooni investeeriti aga uute suitsuahjude ja Eesti ainsa toorsalaami valmistamise kambri ostuks. Uue tootmishoone valmimine andis võimaluse suurendada toodangu mahtu poole võrra.
  • 2002. aastal hinnati viis Nõo Lihatööstuse toodet - Nõo rulaad, Nõo sardell, Keelevorst, Timmu rulaad ja Viini tasku – toiduaineekspertide poolt Tunnustatud Eesti Maitse märgi väärilisteks. Samal aastal loodi Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsioon (ELA), kuhu kuulub ka Nõo Lihatööstus. ELA liikmed lisavad oma toodetele märgi Aus Kaup.
  • 2006. aastal kasvas ettevõtte aasta käive esmakordselt üle 100 miljoni krooni. Alustati Lätti eksportimist.
  • 2007. aastal valmis Nõo Lihatööstuse juurdeehitus, mis muutis tootmishoone enam kui topelt suuremaks - praegusele 2400 m² tuli juurde 3017 m². Seoses sellega laienes ka Nõo Lihatööstuse tooteportfell – sortimenti tulid tänu uuele tehnoloogiale suitsuvorstid, salaamid ja snäkid.
  • 2009. aastal alustas ettevõte Leetu eksportimist.
  • 2010. aastal ehitati kasvanud nõudluse tõttu lühikese ajaga uus hoone, mis andis võimaluse suurendada suitsuvorstide ja snäkkide tootmise mahtu veelgi. Ettevõttele anti ISO 22000:2005 standardile vastav toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat.
  • 2016. aastal algas uue, kolmanda etapi tootmishoone ehitus, mis läks maksma 5 miljonit eurot.
  • Aastatel 2017-2020 investeerib ettevõte tootmishoonetesse ja seadmetesse kokku 15 miljonit eurot. Nõo Lihatööstus on jätkuvalt suurim eestimaisel kapitalil põhinev lihatööstus Eestis.

TootedRedigeeri

Nõo Lihatööstuse tooteportfelli kuulub üle 400 lihatoote: toores liha, hakklihatooted, viinerid ja vorstid, singid ja rulaadid, pasteedid, snäkid, mitmesugused hooajatooted ja muu. Nõo Lihatööstus teeb tootearenduses koostööd erinevate toitumisekspertide ja tippkokkadega, nende hulgas toitumisprogramm Fitlap, tippkokk Joel Ostrat, Eesti parimaid grillmeistreid koondav BBQ Symphony, aga ka toidutehnoloogiavaldkonna üliõpilased.

VälislingidRedigeeri

Nõo Lihatööstuse koduleht