Näärid

riigipüha aasta esimesel päeval (1. jaanuar)

Näärid on Eestis aastavahetuse aeg, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Selle ajaga on seotud omapärased kombed nagu näärisoku jooksmine ehk sokutamine. Nääride nimetus, tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia päritolule. Nimetus tuleb arvatavasti rootsi sõnast nyår (uus aasta). Võimalik on nimetuse pärinemine sama tähendusega keskalamsaksakeelsetest sõnadest nē jār.

Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu avalikult ei peetud, võttis jõulukombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms).[1]

Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega[2].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Eesti rahvakultuur. Koostanud Ants Viires ja Elle Vunder. 600 lk. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2008
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 189

Välislingid muuda