Muusikalinnade programm on osa UNESCO loomelinnade koostöövõrgustikust, mis rajati 2004. aastal. Võrgustik sai alguse 2002. aastal loodud UNESCO ülemaailmse kultuurilise mitmekesisuse liidu algatusest (Global Alliance for Cultural Diversity initiative).

Liidu eesmärk on "edendada linnade sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist arengut nii arenenud kui ka arengumaades". Võrgustiku linnad edendavad kohalikku loometegevust ja juhinduvad UNESCO eesmärgist toetada kultuurilist mitmekesisust. Loomelinnade tähtis aspekt on avaliku ja erasektori partnerlus (public/private partnership, PPP) toetamine, eriti julgustades väikeettevõtete ettevõtlikkust ja loomepotentsiaali. Muusika on vaid üks loomelinnade kategooria; teised on kirjandus, film, meedia, gastronoomia, käsitöö ja rahvakunst ning disain.

2021. aasta juunis esitas Tallinn muusikalinnaks kandideerimise taotluse. Linn kinnitati loovlinnade võrgustiku liikmeks 2021. aasta novembris[1] ning kannab UNESCO muusikalinna nimetust alates 2022. aastast.[2]

UNESCO muusikalinnad muuda

  • Abu Dhabi
  • Adelaide
  • Amarante
  • Ambon
  • Auckland
  • Batumi
  • Belfast
  • Bogota
  • Bologna
  • Brazzville
  • Brno
  • Chennai
  • Daegu
  • Frutillar
  • Ghent
  • Glasgow
  • Hamamatsu
  • Hannover
  • Harkiv
  • Huancayo
  • Ibagué
  • Idanha-Nova
  • Kansas City
  • Katowice
  • Kazan
  • Kingston
  • Kinshasa
  • Kirsehir
  • Leiria
  • Liverpool
  • Liria
  • London
  • Mannheim
  • Medellin
  • Metz
  • Norrköping
  • Port Louis
  • Praia
  • Ramallah
  • Recife
  • Salvador
  • Sanandaj
  • Santiago de Cuba
  • Sevilla
  • Tallinn
  • Tongyeong
  • Valparaiso
  • Varanasi
  • Veszprem
  • Vranje
  • Xalapa

Viited muuda

  1. UNESCO muusikalinnad. Tallinn, vaadatud 10.12.2021.
  2. UNESCO muusikalinn Tallinn Vaadatud 23.02.2024.