Muukeelne haridus Eestis

Muukeelne haridus on õpe, mis toimub muus keeles peale riigikeele ehk Eesti oludes muus keeles peale eesti keele.

Tallinna Humanitaargümnaasium on vene õppekeelega kool

Kooli või klassi õppekeel on keel, milles toimub vähemalt 60 protsenti õppest. Kui õpe ei toimu üheski keeles 60 protsendi ulatuses, loetakse õpe kakskeelseks. Eestis on õppekeeleks eesti keel. Põhikoolis võib kogu koolis või selle üksikutes klassides olla õppekeeleks ka muu keel, mille üle otsustab valla- või linnavolikogu. Munitsipaalgümnaasiumites võib õppetöö Vabariigi Valitsuse loal toimuda osaliselt võõrkeeles, riigigümnaasiumites toimub õppetöö eesti keeles. Ülikoolis on õppekeel eesti keel, ülikooli nõukogu otsusega võib teatud õppekavadel või üksikutel kursustel toimuda õpe ka mõnes muus keeles.

2024 kuni 2030 on plaanis Eestis viia kõik võõrkeelsed munitsipaalpõhikoolid ja -lasteaiad üle ainult eestikeelsele õppele.

Vene õppekeel

Paldiski Vene Gümnaasium

Vene õppekeelega põhikoolides õpitakse vene keelt esimese ning eesti keelt teise keelena alates esimesest klassist. Kool on kohustatud tagama eesti keele õppe tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetanul õpinguid jätkata ka eesti õppekeelega koolis. Kuna kahe keele (vene ja eesti) õppimisega alustatakse juba esimesest klassist, ei ole sellistes koolides kohustuslikku B-võõrkeelt. A- ja B-võõrkeele valib põhikool, arvestades enda võimalusi ja õpilaste soove.

Vene õppekeelega munitsipaalgümnaasiumides tuleb 60% minimaalsest kohustuslikust õppemahust õpetada eesti keeles. Kool on kohustatud oma õppekavaga tagama eestikeelse õppe vähemalt selles ulatuses gümnaasiumiastmele kehtestatud minimaalsest lubatud õppemahust. Eesti kirjandust, Eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, muusikat ja geograafiat tuleb õpetada eesti keeles. Sellist 60/40 mudelit kasutatavates koolides õpetatakse vene keelt emakeelena ning eesti keelt teise keelena. Vene keelt ja kirjandust õpetatakse samas mahus nagu eestikeelse õppega koolides õpetatakse eesti keelt ja kirjandust. Vene õppekeelega gümnaasiumis õppinud õpilased võivad sooritada eesti keele teise keelena riigieksami. Õpilane on eksamist vabastatud, kui talle on väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme tunnistus.

2024. aastal algab Eestis üleminek vene õppekeelega munitsipaalpõhikoolides ja -lasteaedades ainult eestikeelsele õppele. 2024/2025 kooliaastaga alustavad eesti keeles haridusega kõik lasteaiad ja põhikoolide 1. ja 4. klassid. Üleminek plaanitakse lõpule viia 2030.

Õpe muudes võõrkeeltes

Kadrioru Saksa Gümnaasium

Mõnes koolis toimub õppetöö vastavalt rahvusvahelise bakaleureuseõppe organisatsiooni (IBO) õppekavale või Euroopa Koolide põhikirja alusel välja töötatud õppekavale (EB). Eestis on nn IB programmide õppekeeleks inglise keel. IB või EB õppekava on võimalik läbida seitsmes Eesti koolis: Tallinna Euroopa Kool, Eesti Rahvusvaheline Kool, Miina Härma Gümnaasium, Tallinna Inglise Kolledž, Audentese Erakool, Tartu Rahvusvaheline Kool ja Tallinna Rahvusvaheline Kool. Inglise keeles on nii Tallinnas kui ka Tartus võimalik omandada ka alusharidust kas täielikult inglise õppekeelega või ingliskeelse õpperühmaga lasteaedades.

Riikidevaheliste lepingute alusel tegutsevad Eestis saksa keele süvaõppega (osaliselt saksakeelse õppega) Tallinna Saksa Gümnaasium ja Kadrioru Saksa Gümnaasium ning Soome õppekava järgiv Tallinna Soome Kool.

Tallinnas on võimalik alusharidust omandada ka prantsuse keeles. Prantsuskeelsed õpperühmad on Tallinna Euroopa Kooli lasteaias, eralasteaias Kalli-kalli ning eralasteaias Memme Musi.