Monokarpsed taimed

Monokarpsed taimed on taimed, kes õitsevad, viljuvad ja seejärel surevad. Mõiste võttis kasutusele Alphonse de Candolle.

Monokarpsuse vastand on polükarpsus, mille korral taimed õitsevad ja viljuvad elu jooksul mitmeid kordi.

Taim võib enne õitsemist kasvada palju aastaid. Õitsemine ainuüksi hukkumist esile ei kustu, küll aga teeb seda viljumine. Muutuseid taimes kutsuvad esile hormoonidena käituvad keemilised ühendid.

Agaavide hulka kuuluv ameerika agaav, mitmed maapinnal kasvavad bromeeliad perekonnast puia, Tillandsia utriculata, mõned tääkliiliad ning paljud bambused kasvavad 8 kuni 20 aastat enne kui õitsevad. Üksikutel bambuseliikidel kulub õitsema hakkamiseks üle 100 aasta, seejärel taimed hukkuvad. Hawaiil kasvavate hõbemõõkade ja nende sugulastel perekonnas vilksia võib õitseikka jõudmiseks kuluda 20 kuni 50 aastat.

Üheiduleheliste taimede sugukonnad, milles esineb monokarpseid liike on: agaavilised, võhalised, palmilised, bromeelialised, banaanilised ja kõrrelised.

Kaheiduleheliste taimede sugukonnad, milles leidub monokarpseid liike on: karusõralised, koerakoonulised, korvõielised ja kaunviljalised. Vähesed kaheidulehelised harunevad puhmastaimed ja teiskasvuga liigid kuuluvad monokarpide hulka: perekond käbiõis liigid, Cerberiopsis candelabrum, Tachigali versicolor ning ka mõned teised perekonna Tachigali esindajad.[1]

Monkarpseid taimi saab elus hoida kui õied eemaldatakse vahetult pärast õitsemist ja enne seemnete moodustumis või kui taimelt eemaldatakse enne õitsemist kõik õiepungad.

Viited muuda

  1. Kitajima, Kaoru; Carol K. Augspurger (august 1989). "Seed and Seedling Ecology of a Monocarpic Tropical Tree, Tachigalia Versicolor". Ecology. jstor. 70 (4): 1102–1114. DOI:10.2307/1941379. JSTOR 1941379.