Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel on monofooniast helitehnikas. Muusika faktuuritüübi kohta vaata artiklit "Monofoonia".

Monofoonia (kreeka keeles μονοφωνία) ehk monofooniline heli ehk monoheli (kreeka keeles μονοφωνικός ήχος, inglise keeles monophonic sound, monaural) ehk mono (inglise keeles mono) on helitehnikas heli edastamine või salvestamine ühe signaali abil.

Monofoonilise heliedastuse puhul läheb suures osas kaduma heliallikate ruumilise paiknemise tajumise võimalikkus, mis on teatud määral olemas stereofoonilise heliedastuse korral.

Monofoonilise heli taasesitamisel ühe valjuhääldi abil tekib selle kui heli punktallika taju. See on kuulaja jaoks eksitav, kuna kõik originaalses helipildis olevad heliallikad tunduvad asuvat just selles punktis või seda läbival kuulajast lähtuval sirgjoonel.

Ingliskeelne monaural (kreeka μόνος + ladina auris) tähendaski algselt ühe kõrva või kõrvaklapi (kuulari, telefoni) abil kuulamist. Reaalselt kuulatakse ka monofoonilist heli siiski kahe kõrvaga. Sellega kaasneb hulk probleeme, millest osa tuleneb kuulmise füsioloogiast.

Monofoonilise heli meeldivamaks muutmiseks kasutatakse pseudostereofoonilise ja kvaasistereofoonilise heli tekitamise võtteid. Lihtsamal juhul tähendab see monofoonilise helisignaali taasesitamist mitme ruumis laiemalt paigutatud valjuhääldi abil. Seda võtet kasutati, näiteks, radioolade Estonia-2 ja Estonia-3 puhul. Stereofoonilise heliedastuse ja helisalvestuse levides 1960-ndatel kaotasid need võtted tähtsuse.

Monofoonia tehnikas ja heliülekandesRedigeeri

Tehnikas, eriti helisalvestuses, heliülekandes (raadioringhäälingus, televisioonis, videosalvestuses jm) ja heli(ndamis)tehnikas tähistab monofoonia ehk monofooniline heli üheainsa helisignaali kasutamist kogu helipildi esitamiseks (versus stereofoonia paljud variandid).

Suuremate territooriumide ja ruumide helindamine toimub tihti sisuliselt monofooniliselt, isegi kui tegemist on tehnilises mõttes mitmekanaliliste helindamise süsteemidega. Erandiks on siin kino, sest kunstiliste filmide heli on alates 1960ndatest olnud valdavalt stereofooniline.