Miorõ kihistu on ordoviitsiumi ladestu Darriwili lademe kihistu. Seda hakkasid esimesena eristama Viktor Puškin, Jevlampijus Laškovas, Silvi Mägi ja Juozas Paškevičius aastal 1983. Kihistu on saanud nime Miory linna järgi.

Kihistu kivimid esinevad Leedu idaosas ja Valgevene loodeosas. Kihistu stratotüüp on Tverečius-336 puurauk, kus kihistu kivimid esinevad 317,2–321,9 meetril. Kihistu ülemine osa vastab Lasnamäe lademele, keskmine osa Aseri lademele, alumine osa jääb aga Kunda lademesse. Kihistu suurim paksus on 4,7 meetrit.

Kihistu ülemine osa koosneb mugulja mergli vahekihtidega sõlmjast või lainjast rohelisest või pruunikashallist lubjakivist, alumine osa aga rohekashallist merglist, milles on vahekihtidena detriiti ja ooididega sarnanevate moodustistega lubjakivi.[1]

Viited muuda

  1. LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 51