Mikulin AM-35

V-12 lennukimootor

Mikulin AM-35 oli Nõukogude Liidus toodetud lennukimootor, mis leidis Teise maailmasõja ajal kasutust Mikojan-Gurevitš MiG-1 ja MiG-3 hävituslennukitel ning Petljakov Pe-8 pommituslennukil.

AM-35
Tootja Tehas nr 24
Paigutus V-12 vedelikjahutusega reasmootor
Töömaht 46,66 L
Seotud Mikulin AM-38
Kronoloogia
Eelkäija Mikulin AM-34FRN
Järeltulija Mikulin AM-37

Konstrueerimine ja tootmine muuda

AM-35 oli arendus Aleksander Mikulini eelmisest mootorist Mikulin AM-34FRN, mille loomisel seati eesmärgiks suurem võimsus suurematel kõrgustel. Selle saavutamiseks tehti kolm olulist täiendust:

  1. mootor sai uue, üheastmelise seatavate labadega tsentrifugaal-õhupuhuriga ülelaaduri (inglise: Supercharger);
  2. ühe karburaatori asemel kasutati nelja K-35 karburaatorit, tänu millele jagunes kütus silindrite vahel ühtlasemalt;
  3. suurtel kõrgustel parema bensiinisurve tagamiseks oli ühendatud kaks bensiinipumpa järjestikku.

Lisaks tugevdati mootori karterit ning parendati silindriploki konstruktsiooni.

Mikulini büroo töötas Moskvas asunud Tehase nr 24 juures, esimene mootor läbis tehasekatsed 1939. aasta märtsis. Juba järgmisel kuul läbis mootor ka riiklikud katsed, mille järel alustati selle seeriatootmist. Siiski ei olnud tellija tulemusega rahul. Algse spetsifikatsiooni järgi pidi mootor saama kaheastmelise ülelaaduri, mis oleks lubanud säilitada mootori võimsuse veelgi suurematel kõrgustel. Praegune üheastmeline ülelaadur tagas 1200 hj nimivõimsuse vaid kuni 4500 m kõrguseni.

Mikulin tehtud täiustused suutsid suurendada ülelaaduri puhurõhku niivõrd, et mootori täisvõimsus säilis kuni 7000 m kõrguseni. Täiustatud ülelaaduriga mootori tähiseks sai AM-35A ja see vahetas juba 1940. aastal AM-35 seeriatootmises välja. Tehas nr. 24 tootis AM-35A mootoreid ametlikult kuni 1941. aasta lõpuni, mil tehas evakueeriti sõja tõttu Kuibõševi ning uues asukohas keskendus täielikult Mikulin AM-38 mootorite tootmisele. Siiski valmistati põhitootmise kõrvalt olemasolevate mootorite asendamiseks ka väikesed partiid AM-35A mootoreid. Kuni 1944. aastani toodeti kokku 4659 AM-35 ja AM-35A mootorit. Viimaste mootorisarjade tootmisel kasutati neis paljusid AM-38F mootorite detaile.

Kasutus muuda

AM-35 loomisel nähti selle kasutusalana eelkõige mitmemootorilisi pommituslennukeid. Esimeseks lennukiks, mis AM-35 mootorid sai, oligi TB-7 (hilisem nimetus Petljakov Pe-8) 4-mootoriline pommituslennuk. Kuid kuna AM-35 oli sel ajal võimsaim Nõukogude Liidus toodetud vedelikjahutusega mootor, siis otsustas ka Nikolai Polikarpov seda kasutada oma hävituslennuki "toode 61" (vene keeles "изделие 61", hilisem I-200) projekteerimisel. Kui AM-35 asendus seeriatootmises AM-35A-ga, siis jõudis ka see uude projekteeritavasse hävituslennukisse. Üks AM-35 mootor jõudis ka soomustatud ründelennuki BŠ-2 prototüübile (hilisem Iljušin Il-2).

AM-35A mootoritega varustati osa sarjana ehitatud Pe-8 pommituslennukeid ja Mikojan-Gurevitš MiG-1 ja MiG-3 nimetuste all seeriatootmises olnud I-200 jätkuarendusi. Võimsam mootor tagas sellele hävituslennukile suure tippkiiruse ning head kõrguslennuomadused, mis võimaldasid edukalt võidelda suurtes kõrgustes lennanud vaenlase luure- ja pommituslennukitega, kuid mootori suur mass (mis oli pealegi koondunud lennuki ninaosasse) muutis selle piloteerimise keerukaks ning väikestel kõrgustel lennuki manööverdusvõime kannatas. Kuna idarindel toimus enamik õhulahinguist kõrgusel alla 5000 meetri, siis loobuti MiG-3 kasutamisest rindehävituslennukina ning säilinud lennukid anti üle õhuruumi kaitse väeosadele. MiG-3 seeriatootmisest loobuti. Kuna ehitatavatel Pe-8 kasutati muid eri tüüpi mootoreid, siis kadus vajadus ka AM-35A tootmiseks.

Tehnilised andmed (AM-35A) muuda

  • tüüp: vedelikjahutusega V-12 kolbmootor, silindriridadevaheline nurk 60°
  • silindri läbimõõt: 160 mm
  • kolvikäik: 190/196,7 mm (parem/vasak silindriplokk)
  • silindrite kogutöömaht: 46,66 l
  • pikkus: 2402 mm
  • laius: 866 mm
  • kõrgus: 1089 mm
  • tühimass: 830 kg
  • ülelaadur: M-100, üheastmeline seatavate labadega ülelaadur (inglise: Supercharger – superpuhur)
  • kütus: bensiin 4B-78
  • jahutus: vedelikjahutus
  • stardivõimsus: 993 kW (1,350 hj) 2050 pööret/minutis