Mihkel Soovik (28. jaanuar 1916 Alam-Linda, Gruusia15. detsember 1995 Allen, Indiana, Ameerika Ühendriigid)[1] oli Eesti teoloog ja vaimulik.

Ta lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi. Õppis aastatel 19361940 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1939. aastal valmis auhinnatöö süstemaatilises teoloogias. Oli prooviaastal Tori koguduses. Ordineeriti 23. augustil 1942 luterliku kiriku õpetajaks[2].

Soovik oli aastatel 19421944 Sindi koguduse õpetaja, töötas m.h Sindi Linna Algkooli õpetajana. [3]Põgenes abikaasa ja tütrega Nõukogude okupatsiooni eest Läände. 1950 võeti ta Ameerika Ühendriikides kollokviumi alusel Missouri Sinodi kirikuõpetajaks, teenimispaigaks Seabrook, New Jersey.[4] Sooviku eestvõtmisel said 1949.-1950. alguse eestikeelsed jumalateenistused Philadelphias. [5] Alates 1964 pidas kord kuus eestlastele teenistusi ka Detroitis. [6]

Soovik sai 1959. aastal süstemaatilises teoloogias doktorikraadi ning oli Concordia Senior College'i (Fort Wayne, Indiana) ja Concordia College'i (Ann Arbor, Michigan) professor. Õppejõutööst jäi vanaduspuhkusele 1984, jätkates koguduste hooldamist aastani 1993.

Teoseid

muuda
  • Sören Kierkegaardi kirikuarvustuse dogmaatilisi aluseid [auhinnatöö] (Tartu: [s.n.], 1939)
  • Primacy of Knowledge in the Ethical Teaching of the Platonic Socrates as Compared with the Gospels [s.n.], 1959

Viited

muuda
  1. https://familysearch.org/search/collection/results?count=20&query=%2Bgivenname%3Amihkel%20%2Bsurname%3Asoovik&collection_id=1202535
  2. Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
  3. http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=9772
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuni 2010. Vaadatud 26. juunil 2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. http://www.vabaeestisona.com/beta/index.php?option=com_content&view=article&id=52:ves-nr-02&catid=22:2007&Itemid=24[alaline kõdulink]
  6. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2009. Vaadatud 26. juunil 2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)