See artikkel on Ülem-Lausitzist pärit aadlisuguvõsast; Osterlandist pärit põlisaadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Minckwitz.

Mickwitz, hiljem Minckwitz ja Minkwitz oli Ülem-Lausitzist pärit aadlisuguvõsa.

Minckwitzi suguvõsa aadlivapp

Mickwitzite juured ulatuvad pärimuse kohaselt Böömimaale, kust esiisa 17. sajandil põgenes. Eestisse tuli Christoph Friedrich Mickwitz Saksamaalt Neumarki piirkonnast. Toona Königsbergiks nimetatud linn (Chojna) asub praegu Lääne-Poolas. Viimane Mickwitzi-nimeline kirikuõpetaja lahkus Eestist 1928. aastal Saksamaale, kus Mickwitzid tegutsevad vaimulikena tänapäevani. [1].

Minckwitzid rüütelkonna matriklis

muuda

1849. aastal võeti Friedrich Julius Emanuel von Minckwitz (1807−1870) ja Otto Rudolph Alexander von Minckwitz (1815−1882) Saaremaa rüütelkonna matriklisse nr 57 all ning kindralmajor Julius Adalbert Joachim von Minkwitz (1820−1892) 1867. aastast introdutseeritud Soome rüütelkonda nr 251 all.

Suguvõsa liikmeid

muuda

Mickwitz

muuda

Minckwitz

muuda

Minkwitz

muuda

Mickwitzi/Minckwitzi suguvõsa mõisavaldused

muuda
  • Eestimaa:
  • Kaluuga kubermang:
    • Trubetskoje
  • Liivimaa eesti distrikt:
  • Peterburi kubermang:
    • Sašino (1886-XX sajandi algus)

Viited

muuda
  1. Kristjan Luhamets, Pastoripere kui reformatsiooni tagajärg. Akadeemia nr. 10, 2017, lk 1835-1836
  2. Mari Tarvas, Raamatud XVIII sajandi Tallinna varaloendites, Keel ja Kirjandus, 2012/11
  3. Mickwitz, August, EE 14, 2000; ETBL, 2000 (K. Mens)
  4. Hansen, Alfred von. Stammtafeln nichtimmatrikulierter baltischer Adelsgeschelchter. Bd I. Lief. 1-2. Hamburg-Rahlstedt: Verlegt bei Harry von Hofmann, 1961. Lk 36

Kirjandus

muuda
  • Adelheim, Georg. Die Genealogie der alten Familien Revals. Tallinn: In Kommission bei F. Wassermann, 1925. Lk 144-148 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 543-545 [2].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IX. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1998. Lk 48-50.
  • Hansen, Alfred von. Stammtafeln nichtimmatrikulierter baltischer Adelsgeschelchter. Bd I. Lief. 1-2. Hamburg-Rahlstedt: Verlegt bei Harry von Hofmann, 1961. Lk 28-50.
  • Wasastjerna, Oskar. Ättar-taflor öfver den på Finlands Riddarhus introducerade adeln. Andra delen. L–Ö. Borgå: Utgifvarens förlags, 1880. Lk 75-76.

Välislingid

muuda