Metsade elupaigad
Metsade elupaigad on loodusdirektiivi I lisas määratletud üks elupaigatüüpide rühm.
Eestis on metsaelupaigatüüpe 11. Seejuures kuulub neist üks ranniku- ja sisemaaluidete elupaikade rühma (koodiga 2180), teised metsade rühma (koodnimetused algavad numbriga 9).[1] Metsaelupaikade inventeerimiseks koostatud täpsemad juhised asuvad Kliimaministeeriumi kodulehel.[2][3] Metsaelupaikade pindalast annab ülevaate Keskkonnaagentuuri aastaraamat "Mets".[4] Viimaseil andmeil on kõige ulatuslikumalt levinud vanad loodusmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning soo-lehtmetsad.
Eesti metsaelupaigatüübid muuda
- Luitemetsad (tüüp 2180)
- Vanad loodusmetsad (tüüp 9010)
- Vanad laialehiste puuliikidega metsad (tüüp 9020)
- Rohundirikkad kuusikud (tüüp 9050)
- Okasmetsad moreenikõrgendikel (oosimetsad) (tüüp 9060)
- Puiskarjamaad (tüüp 9070)
- Soostuvad ja soo-lehtmetsad (tüüp 9080)
- Laialehised rusukaldemetsad (tüüp 9180)
- Siirdesoo- ja rabametsad (tüüp 91D0)
- Lammi-lodumetsad (tüüp 91E0)
- Uhtlammimetsad (tüüp 91F0)
Eestis võib leiduda veel kahte metsaelupaigatüüpi (ranniku esikmetsad [9030] ja Kesk-Euroopa nõmmemetsad [91T0]), mida praegu teistest kooslustest ei eristata.[5][6]
Viited muuda
- ↑ Paal, Jaanus. "Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat" (PDF).
- ↑ Palo, Anneli. "Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend" (PDF).
- ↑ Palo, Anneli. "Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Piltidega lisa" (PDF).
- ↑ "Keskkond" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. märts 2019.
- ↑ Palo, Anneli. "Loodusdirektiivi metsaelupaigad Eestis". Eesti Loodus 11/2008.
- ↑ Palo, Anneli. "Esikmetsad:kas tuleviku ürgmets või kinnikasvav pärandkooslus?" (PDF). Eesti Loodus 9/2017.