Loodusdirektiivi elupaigatüüp ühendab omadustelt sarnaseid elupaiku, mille säilitamist peetakse Euroopa Liidus oluliseks, nende kaitseks on moodustatud Natura 2000 alad. Elupaigatüübid on loetletud Loodusdirektiivi I lisas; iga Euroopa Liidu liikmesriik, sealhulgas Eesti, on koostanud tema territooriumil esinevate elupaigatüüpide kirjeldused.[1][2]

I lisas olevate elupaigatüüpide rühmad on järgmised:

  1. Rannikud ja soolakud
  2. Ranniku- ja sisemaaluited
  3. Mageveekogud
  4. Parasvöötme nõmmed ja võserikud
  5. Jäiklehised võserikud
  6. Looduslikud ja poollooduslikud rohumaad
  7. Soode elupaigad
  8. Paljandid ja koopad
  9. Metsade elupaigad.

Igas elupaigatüüpide rühmas on allrühmad ja neisse liigutavad elupaigatüübid. Igale elupaigatüübile on antud originaalne numbriline kood, paljude koodide juures on lisaks tärn (näiteks *1150 Rannikulõukad). Tärniga tähistatakse esmatähtsaid elupaigatüüpe, mida kõik liikmesriigid peavad säilitama seal, kus nad esinevad. Loodusdirektiivi elupaigad inventeeritakse[3] ja nende seisundit seiratakse perioodiliselt (2013–2018 andmeid töödeldakse).[4][5]

Viited

muuda
  1. Jaanus Paal. "Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat" (PDF). 2000.
  2. Paal, Jaanus (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.
  3. "Inventuurijuhendid".
  4. "Maastike ja elupaikade seire". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2017.
  5. "Reporting under Article 17 of the Habitats Directive (period 2007-2012)". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. aprill 2019.