Metallpits
Metallpits, eesti rahvakultuuris kardpits[1], on pits, mille materjalina on kasutatud metall-lõnga. Võib olla kootud nii käsitsi kui ka masinal[2].
_-_Lace-Bobbin_Lace_-_MoMu_Antwerp.jpg)
AjaloostRedigeeri
Metallpitsi kõrgaeg Euroopas oli varauusajal, kuid seda kasutatakse siiani kaunistusena ka kõrgmoes, lavakostüümides, kirikutekstiilides ja muudes tseremoniaalsetes tekstiilides.
Eesti rahvariietes kaunistati kardpitsiga eelkõige pidulikke rõivaid ja esemeid, mis olid riietuses silmapaistval kohal. Eesti etnograafiakogudes leidub metallpitse ajavahemikust 1714‒1900. Arvuliselt kõige rohkem metallniplispitsi leiti 2015. aasta uurimistöös tanudel, lisaks käistel, põlledel, palmikutel, abudel, seelikutel, lahttaskutel ja tubakakottidel[3].
PildidRedigeeri
Daami portree, loodud 1568 ja 1572 vahel. Musta pealiskleiti kaunistavad kuld- ja hõbelõngast niplispitsid
Paar naistekindaid. Inglismaa, 1603-1625
Hõbe- ja kuldpitsiga ääristatud kuldtikandiga särp (sõjaväemundri aksessuaar?). Inglismaa, 1635-1642
Art déco dekooriga metallpits. 1920
Viskoosalusel metall-lõngast masinpits. 1920–1940
_-_Lace-Machine_Lace_-_MoMu_Antwerp.jpg)
ViitedRedigeeri
- ↑ A. Nöps. Metallniplispitsid Eesti rahvarõivastel. - Studia Vernacula. Vol 7 (2016): Käekirjad. The Scripts of Crafts
- ↑ M. Brooks Picken. A Dictionary of Costume and Fashion: Historic and Modern. Courier Corporation, 2013
- ↑ A. Nöps. Metallniplispitside levik Eesti rahvarõivastel 18.-19. sajandil Eesti Rahva Muuseumi kogude põhjal, nende kasutamise otstarve ja pitside rekonstrueerimine. Magistritöö. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015