Mereprügi Läänemeres

Sarnaselt teiste meredega on ka Läänemeres probleemiks mereprügi.

Viimane Läänemere üldiseid rannaprügi koguseid hinnanud ülevaade on võtnud analüüsiks 2016–2021. aasta rannaprügi kogused ning selle järgi on piiriväärtuse (20 eset 100 m kohta) ületanud 11 piirkonda 16-st. Domineerivaks rannaprügi elemendiks oli erinevat tüüpi plastikprügi suurusega vähemalt 2,5 cm, millest enamik on seotud ühekordsete plastikesemete kasutusega.[1]

Eestis on riiklikul tellimusel ja süsteemselt kaardistatud makroprügi leidumist rannas alates 2012. aastast. Viimased tulemused, aastast 2021–2022 näitavad, et prügi kogused randades on suurenenud. Seire läbiviijate hinnangul on selle põhjuseks koroonapandeemia ajal kehtinud piirangud ning hiljem nende piirangute kaotamine. Pandeemia kaudseteks mõjudeks olid mh näiteks sagedasem toidu kaasa ostmine, rohkem värskes õhus (sh rannas) viibimine ja välitingimustes einestamine, hügieeni-, meditsiini- ja puhastustarvikute laialdasem kasutamine, toidu- ja esmatarbekaupade täiendav pakendamine. Need tegevused omakorda aga tekitavad rohkem prügi, mistõttu on need kõik ka tõenäolised põhjused, miks 2021. aasta sügiseks rannale ladestunud prügiesemete kogus kasvas ning kasv oli eriti märgatav plastist ja vahtplastist esemete kategoorias.[2]

Viited muuda

  1. HELCOM. Beach Litter (vaadatud 10.02.2024).
  2. Hoia Eesti Merd MTÜ. 2023. Merelise prügi seire Eesti rannikualadel 2021–2022.