Meinhard Saarkoppel
Meinhard Saarkoppel (sündinud 24. jaanuaril 1932 Muhus) on eesti tehnikateadlane.[1]
Elulugu muuda
Meinhard Saarkoppel on talupidaja-rannakaluri poeg.[1]
Lõpetas 1951. aastal Muhu Keskkooli, 1954 Uljanovskis sõjaväe sidekooli raadioside erialal, 1964 Leningradis Sõjaväe Sideakadeemia raadiosideinsenerina, tehnikakandidaat (1987, Sõjaväe Keskinstituut), väitekiri "Исследование и разработка методов повышения эффективности оперативного прогнозирования параметров ионосферных радиоканалов". Oli 1954–59 Tallinnas Eesti laskurdiviisi sidepataljoni õpperoodu rühmakomandör, 1964–71 NSVL Kaitseministeeriumi katsepolügoonil Kasahstanis insener ja vaneminsener sõjaväe raadiosideaparatuuri eksperimentaaluurimise ja katsetamise alal, 1971–80 Moskvas Sõjaväe Side Keskinstituudi vanemteadur, 1980–86 laboriülem, aastast 1986 vanemteadur (eraisikuna; vabastati 1986 tegevteenistusest alampolkovniku auastmes).[1]
Teadustöö muuda
Uurimisvaldkond: raadioside, sh lühilaineside efektiivsuse suurendamise meetodite uurimine ja arendamine töösageduste optimaalse valiku alusel, ionosfääri raadiosondeerimismeetodite ja -aparatuuri arendamisel rajanevate operatiivsete raadioprognoosimeetodite arendamine. Esinenud ettekannetega üleliidulistel erialakonverentsidel, olnud erialaekspert, konsulteerinud NSVL sidevägede keskasutusi ning Ungari, Poola ja Ida-Saksamaa sõjaväesidespetsialiste. Oli NSVL Sõjaväe Sideakadeemia riikliku eksamikomisjoni liige ja alamkomisjoni esimees. On avaldanud töid NSVL Kaitseministeeriumi teaduslik-tehnilistes kogumikes. 10 NSVL medalit, kaks Popovi-nimelise Teaduslik-Tehnilise Ühingu preemiat, medal "Изобретатель СССР", Üleliidulise Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kuldmedal (1978). 30 teadustrükist, 3 autoritunnistust.[1]
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.