Meälased
Meälased on meä keelt rääkiv soome-ugri rahvas Põhja-Rootsis Tornio jõe läänekaldal. Meä keele kõnelejaid on umbes 40 000 – 70 000.
.svg)
Meä rahva olulisemaks kultuuritegelaseks on oma emakeeles kirjutav kirjanik Bengt Pohjanen.[1] Meä keel on tunnustatud Rootsis ametliku vähemuskeelena, mida võib Meänmaal kasutada. Sõna meä etümoloogia on 'meie', seega meä keel tähendab 'meie keelt'.[2]
Sümboolika muuda
Meänmaa lipp võeti kasutusele 15. juulil 2007, kui see heisati esimest korda Övertorneås ja Ylitornios. Lipu kujundasid Bengt Pohjanen ja Herbert Wirlöf ning trikoloori värvid on pärit Soome ja Rootsi lipuvärvidest.[2]
Ajalugu muuda
Soome keelega sarnanevat meä keelt rääkivate meälaste rahvuse alused peituvad 1809. aasta sõjas, mille lõpptulemusena läks Soome Vene Keisririigi koosseisu. Vene-Rootsi vahel paika pandud Soome piir Tornio jõe ääres ei olnud etnograafiliselt täiesti täpne ning tegelik etniline ja keeleline piir asus riigipiirist kuni 40 kilomeetrit läänes, Rootsi poolel. Seetõttu jäi Põhja-Rootsisse märgatav arv tollal veel soomlasteks peetud põhjasoome murret kõnelev rahvusvähemus.[1]
Meälaste rahvus kujunes välja omaette keele ja ajalooga pärast Meänmaa eraldamist Soomest. Rootsi alal kasutati edasi vana soome murret, mis hakkas tasapisi lahknema soome murdest riigipiirist ida pool, kuna kontakt soomlastega kadus ja algas tugev rootsistamine. 19. ja 20. sajandi soome keelt mõjutanud muutused puuduvad meä keeles, samas hakati meä keelde laenama rootsi sõnavara, hiljem ka keele struktuuri. Väike mõju meä keelele, kuigi suurem kui soomlastest naabritele, on olnud ka saami murretel.[1][2] Meänmaad mõjutas veel oluliselt 19. sajandil lestaadiuslus, kohaliku koloriidi ja pietistliku algupäraga usuliikumine, mis ühtsustas meä rahvast ning rajas suurema ühtlustunde.[3]
Meälasi on omaette rahvaks pidama hakatud alles suhteliselt hiljuti.[4] Esimene meä keeles kirjutatud romaan ilmus 1985. aastal, grammatika saadi kirja 1996. aastal ning evangeeliumid saadi sellesse keelde tõlgitud aastal 2000. 1. aprillil 2002 tunnistati meä keel Rootsi vähemuskeeleks ja alates 2009. aastast lubas Rootsi kasutada meä keelt ka ametlikus asjaajamises.[2] On loodud meäkeelne raadio,[2] teater ning ooper. Meä keele populaarsus on aga languses: noored lähevad aina sagedamini rootsi keelele üle, mitte kõik meälased ei räägi oma keelt, kohalikud peavad end rohkem rootslasteks kui meälasteks ning keele kõnelejate arv on languses.[5] Meä keelt on võimalik õppida ainult mõnes koolis ja ainult üks tund nädalas, mistõttu keele säilimine tulevikus on kahtluse all.[6]
Eesti ja meälased muuda
Meälaste rahvusliikumise üks eestvedajaid, meä keeles kirjutav kirjanik Bengt Pohjanen on saanud mõjutusi Lennart Meri ajaloolistest romaanidest, muuhulgas satub Pohjaneni olulisima ajaloolise romaani „Faravidin maa“ peategelane oma eksirännakutel ka Hiiumaale.[1][5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Meä lipp on tehtud Tallinnas". Go Reisiajakiri. 01.04.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Meälased". Fenno-Ugria. Vaadatud 08.02.2022.
- ↑ "Teabelisa: meälased ja kveenid". Sirp. 18.10.2013.
- ↑ Jääts, Indrek (01.10.2017). "Põhja ja itta? Kui võimalik, siis ka edaspidi!". Soome-ugri sõlmed.
- ↑ 5,0 5,1 Tainio, Juha (18.10.2013). "Vaid keel saab kultuuri päästa!". Sirp.
- ↑ Künstler, Aili (18.10.2013). "Kas meä- ja kveeni keelel on lootust?". Sirp.